Kuressaare Ametikool lööb kaasa alanud koostööprojektis EUClass Alliance, mille eesmärk on teadvustada Euroopa Liitu, demokraatiat ja kodanikuaktiivsust kutsehariduses.

Projekti kaasrahastab Erasmus+ alamprogramm Jean Monnet, mis on suunatud eelkõige Euroopa Liidu teemadele hariduses.

Eesmärk on tõsta kutsekoolide õpetajate pädevust nende teemade lõimimisel oma õppetöösse. Õppijate teadlikkus nende teemade osas on murekohaks nii meil kui ka partnerriikide kutsekoolides. Kutsekoolide õppijad on vähem poliitiliselt aktiivsed, puudu on õppematerjalidest.

QUALITAS (Value creation to foster resilience, sustainability and empowerment of European VET system, Erasmus+ Programmi kutsehariduse suuremahuline koostööprojekt 2024-2027) projekti peamine eesmärk on aidata kaasa Euroopa kutseharidus ja -koolitussüsteemi täiustamisele ja arendamisele, võttes kasutusele uuendusliku väärtusloomel põhineva lähenemisviisi sotsiaalses ja majanduslikus tähenduses ning arvestades jätkusuutliku arengu eesmärke.

Sel nädalal korraldatakse Riias Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT 37. aastakonverents ja -võistlused, kus Eestist osaleb neli kutsekooli 17 võistlejaga.

VOCO ja Tallinna Teeninduskool on esindatud 6, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 2 ja Kuressaare Ametikool 3 võistlejaga.

“Läbi viimase kümnendi on tegu ühe suurima AEHT aastakonverentsiga. Võistlemas on 430 õpilast tavapärase 300 asemel. Koos juhendajate ja koolijuhtidega on osalejaid 800,” rääkis ametikooli direktor ja AEHT asepresident Neeme Rand.

Kuressaare Ametikooli ehitusõpilased saavutasid üheksa võistkonna konkurentsis teise koha 1. novembril Tallinnas korraldatud Goldbergi masina võistlusel.

Võistkonnad pidid kodus valmis ehitama kümnest elemendist koosneva Goldbergi ahelreaktsioonimasina, millest läbi veerev pall paneb üksteise järel tööle erinevaid elemente. Vähemalt üks element pidi olema ehituses kasutatav tööriist.

Alanud õppeaastal plaanib Kuressaare Ametikool osaleda 11 üle-eestilisel Noore Meistri kutsevõistlusel, neist kümme on kavas mais Kuressaares.

„Võistlustel osalemine annab meie tippudele võimaluse end eakaaslastega võrrelda. Treeningute ja võistluse käigus saadakse oma erialal veel paremaks. Kõikidel erialadel on töömaailma esindajad kaasatud võistluse korraldamisesse. Õppijad, kes võistlevad, on parimatest parimad. Võistlus arendab pingetaluvust ja enesekontrolli,“ rääkis kvaliteedijuht Astra Mõistlik, kes on ametikoolipoolne kutsevõistluste koordinaator.

Osalesime Ave Paaskiviga 23.-26. oktoobrini Hollandis Amersfoortis korraldatud EfVETi aastakonverentsil, mis keskendus Z-põlvkonna õpetamise temaatikale. Lisaks oli võimalik  luua uusi kontakte üle Euroopa ja arutada koostöövõimaluste üle.

Z-põlvkonna erijoontest on palju räägitud. Ka sellest, mida (kutse)haridus peaks arvestama: ootused uutmoodi õppimiskogemuseks, pehmed oskused, tehnoloogia ja tehisaru kasutamine, mikro- ja nanokvalifikatsioonid, tihe koostöö ettevõtetega jpm.

Mõned seekord põnevamad kirja saanud mõtted on:

Lõppemas on ametikooli osalusel läbi viidud Erasmus+ koostööprojekt Pathway to Hospitality, mille käigus valmis kaks veebimängu külalismajandusega seotud eelarvamuste muutmiseks ja nende ametite tutvustamiseks.

Projekti raames koolitati külalislahkuse saadikud, kes tutvustavad valdkonna karjäärivõimalusi. Lisaks loodi positsioonipaber, "Ametid kohtu all" metoodika ning interaktiivne veebimäng, mis pakub kaasahaaravat viisi hotelli- ja restoraniametitega tutvumiseks. 

Taani saatkonna ja European Energy A/S kutsel külastasin koos kolme Balti riigi esindajatega Taani kolme omavalitust (Viborg, Lemvig ja Aabenraa), kus ollakse taastuvenergia arendustes üsna erinevatel tasemetel, kuid siiski väga kaugel edasi võrreldes meiega.

Viborgis ollakse mereäärsete piirkondadega võrreldes pisut maha jäänud, aga meile näidati just valminud Kvosted'i päiksepaneelide parki, mis on tervelt ühe ruutkilomeetrine ja ka see ei ole Taani suurim. Tutvustati ka ühte väikest valmivat vesinikutootmise tööstusparki. 

8.-10. oktoobrini olid ametikoolis külas VET SDGs projekti partnerid, kellega rääkisime kolme päeva jooksul kestlikust arengust ja selle keerukusest.

„Kõik SDGd on nurjatud probleemid, me ei lahenda neid kunagi sajaprotsendiliselt,“ rääkis esimene esineja, teadlane ning Rakvere riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur. Nurjatutel probleemidel (wicked problems), mis puudutavad kesliku arengu eesmärke näiteks säästvat transporti, tööhõivet, elustandardit jpm, ei ole üht selget põhjust ega lahendust. '

Eelmisel nädalal, 23. septembrist 27.