Kuressaare Ametikooli mööblirestaureerimise eriala teise kursuse õpilastena viibisime Erasmus+ programmi raames 7.-19. märtsil välispraktikal Turu Ametikoolis (Turun Ammattiopistosöötiö ehk TAO).

Kuigi meil oli suhteliselt vähe taustainfot selle kooli ja meid ees ootava praktikaprogrammi kohta, oli eluolu nende kahe nädala jooksul igati hästi korraldatud ja praktikaperiood väga mitmekülgselt sisustatud.

Elasime kooli peahoones asuvas väikeses külaliskorteris, milles oli saun, väike kööginurk ja tuba koos kõige vajalikuga..

TAO-l on viis erinevat õppehoonet, milledes tegeletakse lisaks paljule muule ka mööbli restaureerimise, viimistlemise, puutöö, polsterdamise ja tekstiilitöödega. Meie praktikaks kohandatud programm nägi igal koolipäeval ette erinevas õppehoones toimetamist koos sealsel tasulisel täiskasvanute intensiivkoolitusel viibivate õppuritega, kelle õppeaeg selles koolis kestab ca kuus kuud.

Esmaspäeviti ja kolmapäeviti tegelesime mööbliga, mida kohalikud inimesed said tuua parandamisele ja viimistlemisele vastavalt oma soovidele. Korraga oli igal õpilasel paralleelselt töös 2-4 mööblieset ja õpetaja juhendamisel saavutati väga ilusaid tulemusi. Soomlastest kaasõpilaste sõnul on sealses koolis restaureeritud esemete tööraha mõistagi märksa soodsam, kui mõnes restaureerimisettevõttes.

Teisipäeviti olid meil traditsioonilise polsterduse tunnid, mis viisid meid Turu kesklinnas asuvasse TAO asutaja Samuel Koskineni majja. See on väga põnevalt ja ajastutruult TAO õpilaste poolt renoveeritud hoone Hämeenkatu tänaval, millest käesoleval ajal on osa rendipind pidulikeks sündmusteks ja firmaüritusteks ning teine osa on kasutatav traditsioonilise polsterduse õppeosakonnana. Meile näidati vedru sidumist, mis on pisut erinev Kuressaares õpitavast, saime katta toolipõhja porolooni ja kangaga ning õmblustööna saime katsetada  kunstnahast katte tegemist baaripukile.

Neljapäevad möödusid puutööd tehes. Meie käte läbi valmisid vineerist tumbad ja laste tugitoolid. Valminud esemed  viidi edasi teise õppehoonesse, kus need polsterdatakse. Siinkohal kiidame Kuressaare Ametikooli Upa õppekompleksi masinaparki, mis on väga kaasaegne ja mitmekesiste võimalustega just puidu masintöötlemise osas.

Reedeti käisime sisekujunduse õppehoones. Tegeletigi eelkõige interjööridisainiga, sh õmmeldi kardinaid, ilupatju ja erinevaid toolikatteid. Lisaks oli seal ruum, kus harjutati kipskujude tegemist ja viimistlemist ning erinevate pindade aaderdamist. Värvisime kumbki kaks kipskuju, mille kingitusena oma perele kaasa saime võtta.

Kõige viimasel päeval üllatati meid piknikuga kesklinna ajaloolises õppehoones ning külastusega Turu Ajaloo- ja Nüüdiskunstimuuseumisse Aboa Vetus & Ars Nova, kuhu oli lisaks püsieksponaatidele ülesse pandud Londoni Victoria ja Alberti Lapsepõlvemuuseumist külalisnäitusena saabunud Nukumajade näitus. Eksponaatideks 12 suurepärast nukumaja aastast 1712 kuni tänapäevani. 

Hingematvalt detailsed nukumajad andsid edasi erinevate ajastute hõngu ning eluolu.
 

Need päevad, mis me Turus veetsime, olid täis põnevaid avastusi, toredaid uusi kohtumisi ja rikkalikke erialaseid kogemusi. Meile väga meeldis see kool, see linn ja Soome rahvas. Meid otsisid üles mitu kohalikku eestlast, kes õppisid või töötasid selle koolis ja tegid seal veedetud aja meile eriti koduseks.

Kindlasti soovitame sellisest praktikavõimalusest kinni haarata ka teistel Kuressaare Ametikooli mööblirestaureerimise eriala õpilastel. Väärt kogemus!

Kuressaare Ametikoolile soovitame lisada mööblirestauraatorite õppekavasse mööblitekstiili õmblemise kui olulise oskuse sellel erialal.