Osalesime oktoobri lõpus lõpus Taaviga EfVETi 34. aastakonverentsil Portugalis Fátimas. Võõrustajaks oli kohalik majutus- ja toitlustusvaldkonna kutsekool. Konverents tõi kokku ligi 450 osalejat – õpetajaid, koolijuhte, õppijaid, projektijuhte, tööandjaid ja poliitikakujundajaid üle Euroopa, aga ka näiteks Kanadast jm.

Konverentsi teemaks oli „Heaolu digitaliseeritud maailmas – kutsehariduse tuleviku kujundamine 2035“, mis keskendus küsimusele, kuidas ühendada tehnoloogia areng ja inimlik heaolu kutsehariduses.

Konverentsil rõhutati, et well-being ehk heaolu tähendab inimese vaimse, sotsiaalse, füüsilise ja digitaalse tasakaalu hoidmist. Heaolu on tunne, et inimene tunneb end turvaliselt ja toetatuna, saab areneda, säilitab töö- ja eraelu tasakaalu ning suudab õppida ja töötada motivatsiooni ning sisemise rahuga. Konverentsil rõhutati, et heaolu peab olema hariduspoliitika keskne osa, mitte kõrvalteema.

Aruteludes tõdeti, et digitaliseerimine ja tehisintellekti areng loovad uusi võimalusi, kuid samal ajal võivad need põhjustada stressi, isolatsiooni ja üleväsimust. Seetõttu peab kutseharidus tagama, et tehnoloogiline areng toetaks, mitte ei kahjustaks inimlikku tasakaalu.

Konverents sisaldas endas nii arutelusid, töötubasid, koolide külastusi, lõputul hulgas kohtumisi koostöövõrgustiku loomiseks ja muidugi toredaid kohtumisi vanade partneritega.

Pakuti lahendusi

Paneelides ja töötubades käsitleti teemasid nagu digitaalse heaolu edendamine, emotsionaalne intelligentsus, kodanikupädevused ja õpetajate toimetulek digitaalses õpikeskkonnas. Sel aastal oli võimalus osaleda noortel kutseõppuritel ja teha koostööd ja siis seda esitleda: Noored tõid esile oma mured – tehisintellekti ülekasutus, valeinfo, ärevus ja sotsiaalne eraldatus – ning pakkusid välja lahendusi tasakaalustatud digihariduse loomiseks.

Taavi juhtimisel toimus ka Eesti esindajate e national board’i kohtumine. Meid oli Eestist seekord juba päris palju – 12 inimest neljast koolist. Arutasime uue aasta tegevusi.

Töötubades osalemine andis kinnitust, et mured on teistes Euroopa riikides suhteliselt sarnased meie omadele. Väljalangemine koolides on tõusuteel ja ühe põhjusena nägid kolleegid ka siin õpilaste liigset emotsionaalset stressi ja väheseid sotsiaalseid oskusi.

Lahendusena nähti sotsiaalsete pädevuste arendamise mahu suurendamist, mille eelduseks on selleks pädevad ja motiveeritud õpetajad. Noored, kes ei tunne end piisavalt kindlalt, väljendavad seda väga erinevalt. Mõni sulgub endasse ja väldib tähelepanu, teine püüab oma ebakindlust varjata liialdatud enesekindluse või bravuuriga. Mõlemal juhul on põhjus sama – soov olla märgatud ja väärtustatud.

Peame olema õnnelikud

Murekohaks on koolides ka tugipersonali nappus, seda just eriti Lõuna-Euroopa koolides. Seega peame meie olema õnnelikud, et meil on koolis juba hästi kokkumängiv tugirühm.

Leidsime ka mõned uued potentsiaalsed koostööpartnerid õpiränneteks. Eks siis näeb, kas ja kuidas asi tööle hakkab.

Lõpetuseks soovitan mõelda, kuidas tagada koolis enda ja oma õpilaste heaolu tasakaal.

Kui olete selle kuldvõtmekese leidnud, siis jagage seda ka oma kallite kolleegidega!

Konverents kinnitas EfVETi eesmärki kujundada kutseharidusest inimkeskne, uuenduslik ja jätkusuutlik süsteem, kus heaolu, oskused ja tehnoloogia arenevad koos. Järgmiseks EfVETi aastakonverentsiks tullakse kokku 2026. a Türgis Manavgatis.