Lugu sellest, kuidas me Maltal Inglise Keele Akadeemias käisime:
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis lugu sai alguse sellest, et meie kooli projektijuht Ave Paaskivi pakkus meile võimalust minna Maltale stažeerima ja inglise keele oskust lihvima. Eelnevalt said tehtud keeletestid keeletaseme määramiseks ja keeletesti tulemuste järgi rühmad keeltekoolis moodustusidki. Meie reis toimus 3. aprillist kuni 10. aprillini.
Õppetöö koolis
Õppetöö keeleakadeemias kestis esmaspäevast reedeni, alustasime kell üheksa ja lõpetasime poole kolme paiku. Osalesime õpilasena mitme õpetaja tundides, üldjuhul keskenduti tunnis ühele osaoskusele: vestlus-, sõnavara-, kirjutamis- ja grammatikatunnid. Lisaks meile osalesid tundides erinevate riikide esindajad. Kadri käis tundides koos kolumbialase, hiinlase, jaapanlase ja prantslasega. Lisaks õpilase rollile, jälgisime õpetajate tööd, missuguseid keeleõppemeetodeid nad kasutasid, kuidas toimus suhtlemise arendamine ja sõnavara õppimine ja kinnistamine jne.
Õppisime keelt ja saime juurde õpetamisnippe
Kadri omandas mitmekesiseid nippe Makedooniast pärit inglise keele õpetaja tundidest. Näiteks erinevad häälestusharjutused: “Hot seat” (kuum tool) - õpilane istub klassi ees toolil, tahvli poole seljaga, tahvlile kuvatakse lause. Teised õpilased selgitavad lauses esinevaid sõnu. Kuumal toolil istuval õpilasel tuleb lause selgituste järgi ära arvata. Vahva oli ka nn tweet’imise tegevus. Õpilased on lehtedele kirjutanud tunniteemaga seotud arvamused. Need tweet’id on paigutatud seintele. Õpilaste paarid või rühmad liiguvad lehe juurest lehe juurde ning avaldavad sellel oleva teema kohta oma arvamuse.
Maiju osales kahe õpetaja tundides: õpetaja Maria üldises inglise keeles ja õpetaja Franki vestlustundides. Maria tunnid olid klassikalise ülesehitusega: alustati soojendava vestlusega, seejärel tulid erinevad ülesanded, lõpetati kokkuvõttega õpitust. Kui esimese päeva tundides keskenduti eelkõige suulisele keelekasutusele, siis järgnevail päevil arendati juba kõiki keelekasutuses vajalikke osaoskusi. Õpetaja pigem suunas ja lasi rohkem õppijail endil aktiivne olla. Ka grammatikareeglid tuli näidete põhjal ise tuletada. Kirjaliku töö puhul tuli anda hinnang kaasõpilase tehtud tööle: tuua välja, mis oli hästi ja mida võiks teha teisiti. Loomulikult vaatas ka õpetaja tööd üle.
Franki vestlustunnid möödusid üksteisega erinevatel teemadel kõneldes. Siin oli õpetajal oluline jälgida, et kõik saaksid rääkida, kuidas jutujärge suunata ja huvitavaid teemasid leida. Kord arenes vestlus välja meie eelmise õhtu tegevustest, nt rääkisime sellest, mida sõime, siis sealt oli hea jätkata oma kodumaa toitumistavadest. Õpetaja ei lootnud ainult heale juhusele, vaid tal olid ka varuks sedelid teemadega “Mis oleks kui...”. Vestlustundides sai lisaks keeleoskusele palju teadmisi erinevate rahvaste kultuurist ja kommetest.
Suulise eneseväljenduse harjutamisel lasid mõlemad õpetajad õppijail vabalt rääkida, kumbki ei sekkunud kordagi grammatikavigade parandamiseks. See andis julguse vabalt rääkida. Vajadusel aidati sõnavaraga.
Keeleõppele tuli kasuks, et õppimisel ei olnud taustakeelt. Ainuke keel, mida sai kasutada, oli inglise keel. See oli ainuke, mida kõik tunnis osalejad oskasid. Maiju klassikaaslased olid Kolumbiast, Jaapanist ja Prantsusmaalt.
Erinevalt Eesti koolidest pidime meie kandma siseruumides maske ning igal päeval end kooli registreerima (kirjutama nime, meiliaadressi ning telefoninumbri). Igal hommikul mõõdeti meie kehatemperatuuri.
Tutvumine Malta ja Gozo saartega
Peale keeltekoolis õppimise tutvusime Malta vaatamisväärsustega. Jalutasime Malta rikka ajalooga pealinna Valletta tänavatel, käisime praamiga lähimaid linnu avastamas. Maitsesime Malta kohalikku kala ja nende traditsioonilist küülikupraadi. Erakordse mulje jättis Malta väiksem sõsarsaar Gozo, mis on huvitaval kombel kõigest 60 km2 suur ( laius u 7 km ja pikkus u 12 km). Kasutasime saarel ringi liikumiseks kahekordset lahtise katusega turistibussi, teisel korrusel istudes nägime suurepärased vaateid Gozo saare loodusele ja imekaunitele väikelinnadele.
Jäime Erasmus+ projekti korraldatud koolituse ja stažeerimisega väga rahule. Hindame kõrgelt Malta õpetajate tegevust keeltekoolis. Tunnid olid läbimõeldud ja põhjalikult ettevalmistatud. Huvitav oli jälgida, missuguseid õpetamismeetodeid nad kasutasid erinevates tunnietappides. Samuti meeldis, et õhtupoolik oli vaba kultuuriväärtustega tutvumiseks ja saarel ringi liikumiseks.
Tänu
Soovime tänada meie kooli projektijuhti Ave Paaskivi, kes meile selle koolituse organiseeris ning juhtõpetajaid Kätlin Poopuud ning Andres Meistersoni, kes meile nädalase eemaloleku võimaldasid.
