Kutsekeskharidus (rakenduslik keskharidus) uuel tasemel
Rakendusliku keskhariduse õppekavade uuendused ja õppesuundade valikud
Uus 4-aastane rakendusliku keskhariduse õppekava pakub senisest põhjalikumat ja paindlikumat õpiteed. Üldharidusõpingute maht on kasvanud, andes laiapõhjalise ettevalmistuse nii tööturule suundumiseks kui ka edasiõppimiseks.
- Esimesel poolaastal omandavad kõik õppijad eluks ja tööks vajalikke oskusi, sealhulgas arendatakse ka digipädevusi.
- Esimese õppeaasta teisel poolaastal jätkatakse üldharidus- ja põhiõpingutega, kus tehakse suunavalikuid vastavalt õppekavadele.
- Teisel ja kolmandal õppeaastal algab spetsialiseerumine lähtudes eriala eripäradest ning üldharidusõpingud
- Neljandal õppeaastal on võimalik jätkata akadeemilisel suunal, mis toetab riigieksamite sooritamist ja edasisi õpinguid kõrgkoolis.
Praktika maht ja jaotus õppeaastate lõikes on õppekavati erinev.
Rakenduslik keskharidus versus gümnaasiumiharidus
Kui varem peeti gümnaasiumiharidust ainukeseks teeviidaks edasistele õpingutele ja karjäärile, siis tänapäeva tööturg väärtustab üha enam rakenduslikku keskharidust. Rakenduslik keskharidus ühendab praktilised oskused ja tugeva üldharidusliku baasi, valmistades ette nii tööturule sisenemiseks kui ka edasiõppimiseks kõrgkoolis. See tagab noortele laiemad valikuvõimalused, arendab probleemilahendusoskust ning loob kindlama aluse elukestvaks õppeks ja karjääri kujundamiseks.
Üldharidusõpingute mahu kasv
Uutel rakendusliku keskhariduse õppekavadel suureneb ca 3 korda üldharidusõpingute maht. Kui võtta arvestuse lihtsustamiseks aluseks 45-minutilised õppetunnid, siis senise 600 kontakttunni asemel on mahuks
- 1600 kontakttundi rakendusliku suuna valinutel
- 1900 kontakttundi akadeemilise suuna valinutel
NB! Õppekavas kasutatakse siiski Eesti kutsehariduse arvestuspunkte, kus 1 EKAP on 26 õppijatundi, mis sisaldab nii kontakt- kui ka iseseisvat õpet.
Näiteks matemaatika õppemaht kasvab samasse suurusjärku gümnaasiumi kitsa matemaatika õppemahuga.
Uued ja vanad õppekavad
Tänavu alustame viie uue õppekavaga, mille õppeaeg on neli aastat. Seni olid meie pikimad õppekavad 3,5-aastased.
Õpetajad teavad, mida see täiendav pool aastat on tähendanud: lõpetajad on oluliselt küpsemad ning paremini valmis tööturule siirdumiseks või edasiõppimiseks. Seega ei ole õppeaja pikenemine midagi, mida tuleks karta. Põhikoolist gümnaasiumi suunduvad õpilased peavad nii kui nii edasiõppimisega arvestama.
Hetkel on veel viimased "vanad" õppekavad mootorsõidukitehniku ja väikelaevaehitaja erialadel, kuhu saab sel aastal õppima tulla. Järgmisest aastast asendame need samuti uute, kaasajastatud õppekavadega.
4. taseme kutsekeskhariduse õppekavad päevaõppes
- UUS! Visuaalmeedia tehnoloogialink opens on new page(spetsialiseerumised: foto- ja videograafia, visuaalmeedia)
- UUS! Info- ja kommunikatsioonitehnoloogialink opens on new page (spetsialiseerumine: tarkvaraarendaja)
- UUS! Ehitustehnoloogiadlink opens on new page
- UUS! Ilu- ja heaoluteenusedlink opens on new page (spetsialiseerumine: juuksuritöö)
- UUS! Turismiteenused/külalismajanduslink opens on new page (spetsialiseerumised: kokk; toitlustus-, turismi- või elamusturismi teenindaja)
- Mootorsõidukitehnik (3 a)
- Väikelaevaehitaja (3 a)
Piirangud täiskasvanute õppele
Detsembri alguses kinnitas Riigikogu haridusseaduse muudatused, mis toovad kaasa mõned piirangud täiskasvanute tasemeõppele kutsehariduses. Uued reeglid on järgmised:
- Kutsehariduse lõpetanud ei saa samal tasemel (nt 4. tase) uuesti tasuta õppima asuda enne viie aasta möödumist.
- Tasuta kõrghariduse omandanud peavad õpitut rakendama vähemalt kümme aastat, enne kui saavad alustada taseme- või jätkuõpet ametikoolis.
- Kui õppija on kahel korral õpingud pooleli jätnud, ei saa ta viie aasta jooksul tasuta õpinguid alustada.
Need muudatused aitavad tagada, et noortel õppijatel oleks parem juurdepääs kutseharidusele ning olemasolevaid ressursse saaks kasutada võimalikult tõhusalt. Kutsehariduse eelarve on ligikaudu 100 miljonit eurot aastas, mistõttu on oluline tagada selle sihipärane kasutamine.
Piirangud täiskasvanute erialadele
OSKA tööjõuvajaduse raportite kohaselt ei telli riik kutsekoolidelt enam tasuta õppekohti teatud erialadel. Nendeks erialadeks on kondiitri-, pagaritootmise-, veoautojuhi-, bussijuhiks ja kergete rõivaste rätsepa ametid. Tasuliste koolituste või lühemate õpiampsude pakkumine ei ole välistatud, kuid harjumuspärastel tingimustel ametikoolis õppida enam ei saa.
Vastuvõtuperioodi muutumine
Planeerime sisseastumisavalduste vastuvõtuga alustada 19. mail. Edasi on kutsekeskhariduse ja kutseõppe erialade õppida soovijate tee erinev.
Juunis on kavas kutsekeskharidusõppe, kutsevaliku ja abikoka vastuvõtt. Jaanipäeva paiku avaldatakse SAIS-is paremusjärjestused ning 1. juuliks tuleb õppida soovijal kinnitada õppima asumine.
Kutseõppe õppekavade (v.a kutsevalikuõpe, abikokk) tsükliõppe erialade puhul saab järgida harjumuspärast rütmi. Avalduste esitamiseks on aega 10. augustini. Seejärel on kavas vestlused ja katsed ning paremusjärjestuse avalikustamine SAIS-is. 21. augustil tuleb kinnitada õppima asumine.
Täna teadaolev esialgne info vastuvõtu kohta on juba ametikooli veebilehel avalik. Kõik muudatused, sealhulgas õppekavade nimede või ajakava osas, avaldatakse seal. Hiljemalt 19. maiks peab kõik olema kindlalt paigas.
