Siin ülevaade muudatustest, mis kutseharidusreformist tulenevalt ametikooli vastuvõttu puudutab:
Uued õppekavad
Kutsekeskhariduse osas on meie juhtõpetajad ja teised töötajad osalenud üle-eestiliste töörühmade töös, kus on välja töötatud uued kutsekeskhariduse õppekavad. Suurimaks muudatuseks on üldharidusõpingute mahu oluline suurenemine, et anda noortele paremad võimalused kõrgkoolidesse edasi minekuks.
Näiteks oli seni üldharidusõpingute matemaatikat õppekavas 5 EKAP, uutes õppekavades aga 12 EKAP. Lisanduvad veel nn tasandus- ja kordamistunnid põhikooli matemaatikast esimesel poolaastal. Neile, kes valivad akadeemilisema suuna koos riigieksamite sooritamisega, lisandub viimasel poolaastal täiendavalt üldharidusõpingute matemaatika.
Gümnaasiumides saadav kolme aastane õpe ei ole täna piisav selleks, et ilma mõnd eriala õppimata tasuvat karjääri teha. Haridus- ja teadusministeeriumi statistika järgi on kahjuks nii, et 40% gümnaasiumilõpetajatest ei lähe edasi õppima.
Üksnes üldharidusega tööturule minnes näitab statistika, et kutsekeskhariduse lõpetajatega võrreldes on palk madalam, seda eriti noormeeste puhul. „Kolm ei ole number,“ on hüüdlause, mis selle kohta ühel nõupidamisel välja käidi väljendamaks seda, et kolmest aastast üldkeskharidusest ei piisa, et tööturul hakkama saada.
Tänavu plaanime viie uue õppekavaga alustamist. Õppija jaoks tähendab see seda, et õppeaja pikkus on neli aastat. Kõige pikemad õppekavad on meil seni olnud 3,5 aastat.
Õpetajad teavad, mida see täiendav pool aastat on tähendanud: lõpetajad on oluliselt küpsemad ja paremini valmis tööturule või edasi õppima minema. Seega ei ole õppeaja pikenemine midagi, mida tuleb karta. Põhikooli järel gümnaasiumisse minejad peavad edasi õppimisega arvestama niikuinii.
Mootorsõidukitehniku ja väikelaevaehitaja õppekavadele selles ringis veel „asendajaid“ ei koostatud. Need on veel viimased „vanad“ õppekavad, kuhu tänavu saab õppima tulla. Järgmisest aastast asendame ka need uutega.
Piirangud täiskasvanute õppele
Detsembri algul kinnitas Riigikogu Haridusseaduse muudatused, millega seatakse piirangud täiskasvanute tasemeõppele kutsehariduses. Lõpetaja ei saa samal, näiteks 4. tasemel, enam tasuta õppima asuda enne viie aasta möödumist. Tasuta kõrghariduse omandanud peavad õpitut rakendama kümme aastat, alles siis saavad nad õppima tulla ametikooli taseme- või jätkuõppesse. Kaks korda õpingud pooleli jätnud õppija ei saa tulla viie aasta jooksul tasuta õppima.
Piirangute põhjuseks on prioriteedi seadmine noortele õppijatele. Õppeaja pikenemise ja loodetava õppijate arvu suurenemise tõttu kutsekeskhariduse erialadel on vaja kutsehariduse sees raha ümber jaotada. Kutsehariduse eelarve on umbes 100 miljonit eurot aastas.
Piirangud täiskasvanute erialadele
OSKA tööjõuvajaduse raportitele tuginedes ei telli riik kutsekoolidelt enam tasuta õppekohti osadel erialadel. Meie puhul on nendeks kondiiter, pagar, veoautojuht, bussijuht ja kergete rõivaste rätsep. Välistatud pole tasuliste koolituste või lühemate õpiampsude pakkumine, kuid harjumuspärasel kujul neid enam ametikoolis õppida ei saa.
Vastuvõtuperioodi muutumine. Plaanime sisseastumisavalduste vastuvõtuga alustada 19. mail. Edasi on kutsekeskhariduse ja kutseõppe erialade õppida soovijate tee erinev.
Juunis on kavas kutsekeskharidusõppe vastuvõtt. Jaanipäeva paiku pannakse SAIS-i üles paremusjärjestused ning 1. juuliks peab õppida soovija kinnitama, kas ta tuleb õppima.
Kutseõppe õppekavade (kutsevalikuõpe, abikokk ja kõik tsükliõppe erialad) puhul saab järgida harjumuspärast rütmi. Avalduste esitamiseks on aega 10. augustini. Seejärel on kavas vestlused ja katsed ning paremusjärjestuse avalikustamine SAISis. 21. augustil tuleb kinnitada õppima asumine.
Täna teada olev ja esialgne info vastuvõtu kohta on juba ametikooli veebilehel avalik. Kui tulevad muudatused, näiteks õppekavade nimede või ajakava osas, siis saab seda sealt näha. Hiljemalt 19. maiks peab kõik olema kindlalt paigas.
