Mis on jätkusuutlik elustiil? Kas me mõtleme sellele või järgime seda? Teemaga seoses on palju küsimusi, kuid mitte alati häid vastuseid.

Meie arutame neid teemasid kolmanda kursuse õppijatega. Püüame leida mõningaid vastuseid ning lahendusi.

Iga õppija pidi looma plakati teemal, mis teda kõige rohkem huvitas. Nii said nad mitte ainult rääkida, vaid ka näidata oma ideid. Pärast igaühe ettekannet arutasime seda üksikasjalikumalt. Vestlus oli nii hariv kui ka lõbus.

Eestlaste jaoks on peamine meie loodus: metsad, mered, värske õhk. Õppijad tõid esile ka linde ja loomi. Taaskasutus on väga populaarne, tühjad plastpudelid viiakse tavaliselt poodidesse tagasi.

Kätriin rääkis prügist, mida võib leida peaaegu kõikjalt ja mis enamasti koosneb mittelagunevatest pakenditest.

Jarmo ja Raul arvasid, et meie metsad peaksid olema prügist vabad. Siiski on palju inimesi, kes toovad sinna oma vana mööbli, elektroonika jms ja püüavad seda kuskil metsas peita. Taaskasutuskeskused küsivad raha ja inimesed ei taha maksta. Jälle on tegu suure probleemiga, mida me ei suuda lahendada.

Sergei rääkis meie metsades elavatest loomadest: karud, hundid, hirved, põdrad jne. Praegu nad meie metsades elavad, aga tulevikus võib-olla enam mitte. Me raiume oma metsad maha ja loomad tulevad linnadesse toitu ning paremat elu otsima. Inimesed kardavad loomi, kuid see probleem on taas meie endi tehtud.

Eestis on algatatud koristustalgute kampaania "Teeme ära", mis on nüüd saanud üleimaailmseks. Eestis on veel kampaania "Meri algab siit". Need sõnad on kirjutatud tänavatel vihmaveekaevude juurde ja tähendavad, et kõik, mida sinna visatakse, satub hiljem merre.

Reiko rääkis ohustatud loomadest ja otsis ideid, kuidas neid kaitsta. Tekkis küsimus jahipidamise kohta Jah või ei?

Õpilased pakkusid välja ideid, kuidas vanu riideid kasutada ja taaskasutada.

Transport on samuti suur murekoht. "Me oleme laisad," ütlesid minu õpilased. Me ei taha kõndida. Me võtame lihtsalt auto ja sõidame. See on palju mugavam ja kiirem. Kiirendades ja näidates, kui võimas auto mul on!

Teisest küljest on eraautod väga vajalikud väiksemates linnades ja külades, kus ühistransport ei ole või on väga kehv

Arutelude kokkuvõttes leidsime mõned lahendused: ärge põletage õliseid või värvitud puidujäätmeid, ärge visake prügi maha, kasutage korduvkasutatavaid kotte.

Kasutage oma riideid nii kaua kui võimalik ja kui need on piisavalt head, andke need oma õdedele-vendadele.

Lülitage elekter välja, kui seda pole vaja. Ärge laske vett joosta hambaid pestes. Proovige kõndida, kui vahemaa pole liiga pikk. See on ka tervisele kasulik. Loodus tänab teid!

Noortelt tuli seega palju häid mõtteid. Loodetavasti nad ka järgivad oma ideid ning püüdlevad selle poole, et olla jätkusuutlikumad.

Rohepäevikuid kirjutavad ametikooli õpetajad, kes osalevad Erasmus+ projektis VET Schools Doing Green. Projekti eesmärk on tõsta õpetajate-õppijate teadlikkust ÜRO kestliku arengu eesmärkidest.link opens on new page