Uudised

Õpilased kogesid majanduse toimimist läbi mängu 19. oktoober TaaviTuisk

Kuressaare Ametikooli õpilased mängisid ettevõtlusõppe raames majandusmängu „Turuplats“ ja said läbi mängulise tegevuse kogeda majanduse ning raharingluse toimimist.


„„Turuplats“ võimaldab poole päevaga majanduse aluste intensiivkursuse ning annab ettevõtlusõppeks ja õpilasfirmade tegevuseks vajaliku tausta,“ rääkis ametikooli ettevõtlusõppe eestvedaja Jane Mägi.  „Tore oli näha, kuidas mäng kogenud majandus- ja ettevõtlusõpetajatest mängujuhtide eestvedamisel noori kaasa haaras, mõtlema ja tegutsema pani.“

Õppijad jagati mängu algul erinevateks kodumajapidamisteks, kes saatsid oma esindajad tootmis- ja müügiettevõtetesse ning pankadesse „tööle“. Seejärel tuli kaubelda oma tööjõud tootmisettevõtetele maha. Valminud valmistooted sai müüjatelt ära osta ning mängukorraldajad vahetasid need rahuloluühikuteks. Kõik osapooled said panka hoiustada või sealt laenata ning osta-müüa aktsiate näol osalust ettevõtetes.

Vahepeal sekkus ka „riik“ oma regionaal- ja perepoliitikaga. Näiteks võidi täiendavalt toetada tootjaid, kes ostsid tööjõudu rohkem kui kahest kodumajapidamisest.

„Mäng õppemeetodina on kindlasti üks tõhusamaid, sest võimaldab tegutseda, otsustada ja koheselt oma otsuste mõju kogeda, õppida vigadest,“ märkis Mägi.

„Kindlasti aitas see õppida rahaga ümberkäimist, et mitte lasta end pankrotti ja jätta alati lauale summa, et sul oleks võimalik seda suurendada,“ rääkis mängust osa võtnud liikuva graafika kujundaja eriala õpilane Robert Markus Liiv. „Kuigi hästi lihtsustatud kujul, aitas see mul paremini mõista, kuidas majandus toimib. Kindlasti aitas see arendada mul tiimitöö ja läbirääkimisoskust, aga ka kavalust, et saada paremaid aktsiaid endale.“

Mängu viisid läbi Epp Vodja ja Kersti Loor Junior Achievement Eestist. JA Eesti on taasiseseisvumisest alates korraldanud ja toetanud Eesti koolides majandus- ning ettevõtlusõpet.

„Mängud läksid väga hästi,“ rääkis Vodja. „Selle mängu juures ongi tore see, et kunagi ei ole kaks mängu identsed. Osalejad ise loovad mängu sama palju kui läbiviijad. Nii olid ka need kaks mängu täiesti erinevad.

Ühine on see, et pelgalt seletamise peale ei saa osalejad sageli täpselt aru, kuidas asi toimib, aga esimene mänguring paneb asjad ruttu paika. Esimeses mängus oli rohkem osalejaid ja mäng oli ehk pisut elavam.

Selles mängus juhtus see, mida meil pole varem juhtunud: üks kodu ostis lisaks oma algsele ettevõttele ära veel kaks ettevõtet ning omandas seega turu üle suurema kontrolli kui teised. See aga on väga eluline näide.

Teises mängus oli üks noormees, kes saadeti oma kodumajapidamisest ettevõtjaks ning kes alguses porises, et temast küll ettevõtjat ei saa. Mängu edenedes suurenes sära silmis ning edu tõi kaasa ka arvamuse avaldamise, et ei või iial teada!“

Ametikool on ettevõtlusõppe lipulaev

„Väga, väga tugev,“ oli Vodja kommentaar küsimusele, kuidas paistab ametikooli ettevõtlusõpe kõrvaltvaatajale. „Paistab, et kogu koolipere on pühendunud ettevõtliku noore kasvatamisele, kes ka ettevõtlust oma eluvalikuna näeb. Ettevõtlusõpe paistab olevat tõepoolest iga erialaõpetaja mure lisaks veel neile inimestele, kes ise ka õpilasfirmasid juhendavad.

Ametikoolis on alates 2015. aastast päevase õppe õppijate ettevõtlusõppe peamiseks õppemeetodiks olnud õpilasfirmade loomine. 2018. aastal auhinnati Kuressaare Ametikooli ka Euroopa Ettevõtliku Kooli auhinnaga.

„Nii tugevat ettevõtlusõppe kutseõppeasutust teist ei ole rääkis Vodja, kes on nii Eestis kui ka mujal Euroopas tegelenud ettevõtlusõppega juba 27 aastat. „Asjad on läinud ka mujal paremaks, aga Kuressaare Ametikool on siiski see, kes mängib lipulaeva rolli. Teilt tulevad ka endal uued ideed ettevõtlusõppe paremaks muutmiseks mitte vaid oma koolis, vaid üldiselt.“

„Teie õppijad paistavad laatadel silma tugeva ettevalmistusega. Oleks vaid neid laatu rohkem ning saareelanikel ka suuremad võimalused osalemiseks! Teie õpilasfirma saaremurdelised bussid on aga lausa geniaalne idee!“ rääkis ta.

„„Turuplats“ võimaldab poole päevaga majanduse aluste intensiivkursuse ning annab ettevõtlusõppeks ja õpilasfirmade tegevuseks vajaliku tausta,“ rääkis ametikooli ettevõtlusõppe eestvedaja Jane Mägi.  „Tore oli näha, kuidas mäng kogenud majandus- ja ettevõtlusõpetajatest mängujuhtide eestvedamisel noori kaasa haaras, mõtlema ja tegutsema pani.“

Õppijad jagati mängu algul erinevateks kodumajapidamisteks, kes saatsid oma esindajad tootmis- ja müügiettevõtetesse ning pankadesse „tööle“. Seejärel tuli kaubelda oma tööjõud tootmisettevõtetele maha. Valminud valmistooted sai müüjatelt ära osta ning mängukorraldajad vahetasid need rahuloluühikuteks. Kõik osapooled said panka hoiustada või sealt laenata ning osta-müüa aktsiate näol osalust ettevõtetes.

Vahepeal sekkus ka „riik“ oma regionaal- ja perepoliitikaga. Näiteks võidi täiendavalt toetada tootjaid, kes ostsid tööjõudu rohkem kui kahest kodumajapidamisest.


„Mäng õppemeetodina on kindlasti üks tõhusamaid, sest võimaldab tegutseda, otsustada ja koheselt oma otsuste mõju kogeda, õppida vigadest,“ märkis Mägi.

„Kindlasti aitas see õppida rahaga ümberkäimist, et mitte lasta end pankrotti ja jätta alati lauale summa, et sul oleks võimalik seda suurendada,“ rääkis mängust osa võtnud liikuva graafika kujundaja eriala õpilane Robert Markus Liiv. „Kuigi hästi lihtsustatud kujul, aitas see mul paremini mõista, kuidas majandus toimib. Kindlasti aitas see arendada mul tiimitöö ja läbirääkimisoskust, aga ka kavalust, et saada paremaid aktsiaid endale.“

Mängu viisid läbi Epp Vodja ja Kersti Loor Junior Achievement Eestist. JA Eesti on taasiseseisvumisest alates korraldanud ja toetanud Eesti koolides majandus- ning ettevõtlusõpet.

„Mängud läksid väga hästi,“ rääkis Vodja. „Selle mängu juures ongi tore see, et kunagi ei ole kaks mängu identsed. Osalejad ise loovad mängu sama palju kui läbiviijad. Nii olid ka need kaks mängu täiesti erinevad.

Ühine on see, et pelgalt seletamise peale ei saa osalejad sageli täpselt aru, kuidas asi toimib, aga esimene mänguring paneb asjad ruttu paika. Esimeses mängus oli rohkem osalejaid ja mäng oli ehk pisut elavam.

Selles mängus juhtus see, mida meil pole varem juhtunud: üks kodu ostis lisaks oma algsele ettevõttele ära veel kaks ettevõtet ning omandas seega turu üle suurema kontrolli kui teised. See aga on väga eluline näide.

Teises mängus oli üks noormees, kes saadeti oma kodumajapidamisest ettevõtjaks ning kes alguses porises, et temast küll ettevõtjat ei saa. Mängu edenedes suurenes sära silmis ning edu tõi kaasa ka arvamuse avaldamise, et ei või iial teada!“

Ametikool on ettevõtlusõppe lipulaev

„Väga, väga tugev,“ oli Vodja kommentaar küsimusele, kuidas paistab ametikooli ettevõtlusõpe kõrvaltvaatajale. „Paistab, et kogu koolipere on pühendunud ettevõtliku noore kasvatamisele, kes ka ettevõtlust oma eluvalikuna näeb. Ettevõtlusõpe paistab olevat tõepoolest iga erialaõpetaja mure lisaks veel neile inimestele, kes ise ka õpilasfirmasid juhendavad.

Ametikoolis on alates 2015. aastast päevase õppe õppijate ettevõtlusõppe peamiseks õppemeetodiks olnud õpilasfirmade loomine. 2018. aastal auhinnati Kuressaare Ametikooli ka Euroopa Ettevõtliku Kooli auhinnaga.

„Nii tugevat ettevõtlusõppe kutseõppeasutust teist ei ole rääkis Vodja, kes on nii Eestis kui ka mujal Euroopas tegelenud ettevõtlusõppega juba 27 aastat. „Asjad on läinud ka mujal paremaks, aga Kuressaare Ametikool on siiski see, kes mängib lipulaeva rolli. Teilt tulevad ka endal uued ideed ettevõtlusõppe paremaks muutmiseks mitte vaid oma koolis, vaid üldiselt.“

„Teie õppijad paistavad laatadel silma tugeva ettevalmistusega. Oleks vaid neid laatu rohkem ning saareelanikel ka suuremad võimalused osalemiseks! Teie õpilasfirma saaremurdelised bussid on aga lausa geniaalne idee!“ rääkis ta.