Uudised

Lõuna-Eurooplaste jaoks loodud tööstusettevõtete õppeplatvormist on kasu ka Kuressaares 19. detsember TaaviTuisk

Kuressaare Ametikool osales koos partneritega Lõuna-Euroopast projektis CompoWIN, millega loodi õppematerjalid töötajate ümberõppeks komposiitmaterjalide tehnoloogia valdkonnas. Täna on õppematerjalid kasutuses nii kutse- kui kõrghariduse tasemel ka Kuressaares.


„Kui projekti alustasime, oli üheks ideeks, et õpetada näiteks Bulgaarias puuseppi ja tislereid ümber komposiitmaterjalide valmistajateks,“ ametikooli tehnoloogia õppesuuna juhtõpetaja Andres Meisterson. „See annab võimaluse ümber õpetada erialade spetsialiste tööstusharudes, kus on nõutud head käsitööoskused, aga kus tööjõuvajadus on langemas.“

„Meie kasutame neid materjale nüüd igapäevases õppetöös ametikooli väikelaevaehitajate ja TLÜ Haapsalu Kolledži disaineritega.“

Komposiitmaterjalid on võrreldes teiste materjalidega tugevamad ja vastupidavamad.  Kasutatakse erinevaid kiude ja polümeerseid liime, mis eriliste tehnoloogiate abil kokku segatakse, et saavutada soovitud omadused.

Komposiitmaterjalid on tavaliselt kerged ja neil on suur tugevus arvestades nende kaalu. Nad on ka resistentsed kemikaalidele ja korrosioonile ning neil on suurepärased vibratsiooni ja heliisolatsiooni omadused. Seetõttu on need materjalid väga olulised paljudes erinevates valdkondades, näiteks lennunduses, autotööstuses, laevaehituses ja mujal.

Tööd jätkub aastateks

„Komposiitmaterjalide valdkond on selline, kus ei ole väga lihtne asju automatiseerida, see jääb veel aastateks käsitsitööks,“ rääkis projekti ametikooli poolne koordinaator Ave Paaskivi. „Projekt sai alguse ühe konkreetse ettevõtte vajadusest oma töötajaid koolitada, aga kasutada saame tulemusi nii meie kui ka kõik teised.“

Meisterson: „Eriti palju kasutame õppematerjali täiskasvanud õppijatega, kes saavad teoreetilise materjali ise omandada. Me ei pea enam aega raiskama loengupidamisele.“

Teooria ja praktika käivad siiski käsikäes. Meisterson märkis, et praktilises töös tehtud vigade analüüsimiseks on õppeplatvorm hea koht, kuhu õppijaid suunata üle lugema. „Et vigu tekib, on absoluutselt kindel,“ lisas Meisterson.

Haapsalu kolledži disainitudengid on ametikoolis läbi viidavas õppemoodulis saanud teooriateadmised komposiitmaterjalidest ja tehnoloogiatest ning oma loodud disaini järgi reaalselt käegakatsutavaid esemeid valmistanud.

Veebilehel CompoHUB.eu saab kasutajakonto luua igaüks ning seejärel kohe asuda teadmisi omandama ning neid enesekontrollitestidega hindama. Õppematerjal järgib tavalist mudelit, kus alustatakse lihtsamatest tehnoloogiatest, nagu käsilamineerimine ja liigutakse keerulisemate vaakumlamineerimiste ja infusioonide juurde. Lisaks käsitletakse ka 3D printimist, mida kasutatakse komposiidisektoris vormide valmistamiseks.

Mitmes keeles materjalid kõigile kasutamiseks

Kõik projekti raames loodud õppe- ja abimaterjalid õppe läbiviimiseks on saadaval inglise, sloveeni, horvaadi, bulgaaria, eesti ja saksa keeles.

Sisend selles osas, milliseid teadmisi komposiitmaterjalide valmistajal vaja on, tuli sektori ettevõtetelt. Õppematerjalide loomise eelduseks viidi läbi mitmeid uuringuid ja küsitlusi, et saada parem ülevaade hetkeolukorrast selles valdkonnas ja tööandjate tegelikest vajadustest.

Koos õppematerjaliga on vabalt saadaval hulk oskusteavet vastavasisulise koolitusega alustajatele: materjalide ja töövahendite loetelud ja kalkulatsioonid, soovituslikud töökodade skeemid ja plaanid. Projekti raames loodud materjalid annavad koolituse korraldamisega soovival ettevõttel või koolil otsustada, kas ja kui lihtsalt on neil võimalik oma asutuses õpet läbi viima hakata, ehk siis hinnata oma valmisolekut nii ruumide, kui ressursside poole pealt. Projekti kaasrahastas Erasmus+.

Kuressaare Ametikool on ainus kutsekool Eestis, kus väikelaevaehitust õppida saab. Eriala õpivad nii kutsekeskhariduse tasemel noored päevaõppes kui ka täiskasvanud tsükliõppes. Komposiit on koos metallidega peamised materjalid, millele rõhku pannakse. Lisaks hoitakse elus traditsioonilisi puitpaatide valmistamise oskuseid.

„Kui projekti alustasime, oli üheks ideeks, et õpetada näiteks Bulgaarias puuseppi ja tislereid ümber komposiitmaterjalide valmistajateks,“ ametikooli tehnoloogia õppesuuna juhtõpetaja Andres Meisterson. „See annab võimaluse ümber õpetada erialade spetsialiste tööstusharudes, kus on nõutud head käsitööoskused, aga kus tööjõuvajadus on langemas.“

„Meie kasutame neid materjale nüüd igapäevases õppetöös ametikooli väikelaevaehitajate ja TLÜ Haapsalu Kolledži disaineritega.“

Komposiitmaterjalid on võrreldes teiste materjalidega tugevamad ja vastupidavamad.  Kasutatakse erinevaid kiude ja polümeerseid liime, mis eriliste tehnoloogiate abil kokku segatakse, et saavutada soovitud omadused.


Komposiitmaterjalid on tavaliselt kerged ja neil on suur tugevus arvestades nende kaalu. Nad on ka resistentsed kemikaalidele ja korrosioonile ning neil on suurepärased vibratsiooni ja heliisolatsiooni omadused. Seetõttu on need materjalid väga olulised paljudes erinevates valdkondades, näiteks lennunduses, autotööstuses, laevaehituses ja mujal.

Tööd jätkub aastateks

„Komposiitmaterjalide valdkond on selline, kus ei ole väga lihtne asju automatiseerida, see jääb veel aastateks käsitsitööks,“ rääkis projekti ametikooli poolne koordinaator Ave Paaskivi. „Projekt sai alguse ühe konkreetse ettevõtte vajadusest oma töötajaid koolitada, aga kasutada saame tulemusi nii meie kui ka kõik teised.“

Meisterson: „Eriti palju kasutame õppematerjali täiskasvanud õppijatega, kes saavad teoreetilise materjali ise omandada. Me ei pea enam aega raiskama loengupidamisele.“

Teooria ja praktika käivad siiski käsikäes. Meisterson märkis, et praktilises töös tehtud vigade analüüsimiseks on õppeplatvorm hea koht, kuhu õppijaid suunata üle lugema. „Et vigu tekib, on absoluutselt kindel,“ lisas Meisterson.

Haapsalu kolledži disainitudengid on ametikoolis läbi viidavas õppemoodulis saanud teooriateadmised komposiitmaterjalidest ja tehnoloogiatest ning oma loodud disaini järgi reaalselt käegakatsutavaid esemeid valmistanud.

Veebilehel CompoHUB.eu saab kasutajakonto luua igaüks ning seejärel kohe asuda teadmisi omandama ning neid enesekontrollitestidega hindama. Õppematerjal järgib tavalist mudelit, kus alustatakse lihtsamatest tehnoloogiatest, nagu käsilamineerimine ja liigutakse keerulisemate vaakumlamineerimiste ja infusioonide juurde. Lisaks käsitletakse ka 3D printimist, mida kasutatakse komposiidisektoris vormide valmistamiseks.

Mitmes keeles materjalid kõigile kasutamiseks

Kõik projekti raames loodud õppe- ja abimaterjalid õppe läbiviimiseks on saadaval inglise, sloveeni, horvaadi, bulgaaria, eesti ja saksa keeles.

Sisend selles osas, milliseid teadmisi komposiitmaterjalide valmistajal vaja on, tuli sektori ettevõtetelt. Õppematerjalide loomise eelduseks viidi läbi mitmeid uuringuid ja küsitlusi, et saada parem ülevaade hetkeolukorrast selles valdkonnas ja tööandjate tegelikest vajadustest.

Koos õppematerjaliga on vabalt saadaval hulk oskusteavet vastavasisulise koolitusega alustajatele: materjalide ja töövahendite loetelud ja kalkulatsioonid, soovituslikud töökodade skeemid ja plaanid. Projekti raames loodud materjalid annavad koolituse korraldamisega soovival ettevõttel või koolil otsustada, kas ja kui lihtsalt on neil võimalik oma asutuses õpet läbi viima hakata, ehk siis hinnata oma valmisolekut nii ruumide, kui ressursside poole pealt. Projekti kaasrahastas Erasmus+.

Kuressaare Ametikool on ainus kutsekool Eestis, kus väikelaevaehitust õppida saab. Eriala õpivad nii kutsekeskhariduse tasemel noored päevaõppes kui ka täiskasvanud tsükliõppes. Komposiit on koos metallidega peamised materjalid, millele rõhku pannakse. Lisaks hoitakse elus traditsioonilisi puitpaatide valmistamise oskuseid.