Käisime eelmisel nädalal neljakesi Hispaanias Bilbaos Erasmus+ projekti VET Schools Doing Green koolitusel eesmärgiga tõsta enda ja õpetajate-õppijate teadlikkust ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidest.
„Oli põnev näha, kuidas teised koolid kasutavad 17 jätkusuutliku eesmärki, kuidas seda välja tuuakse,“ rääkis Tiia Jõgi. Soome ja Hispaania koolide õpetajad rääkisid, kuidas nende erinevad õpiülesanded ja õppeprojektid toetavad erinevate eesmärkide saavutamist. Meie teeme samuti sarnaseid asju, aga ei rõhuta, et see toetab mõne eesmärgi saavutamist ja pane sinna vastavat logo juurde.
Projekti keskmes olevad jätkusuutliku arengu eesmärgid (sustainable development goals, SDG’d) hõlmavad laiu valdkondi vaesuse vähendamisest, võrdõiguslikkuse, keskkonnaaktivismi ja majanduskasvuni.
Tiia tõi välja selle, et meiega võrreldes on osad probleemid ja teemad Lõuna-Euroopas teised. Näiteks Vahemere ääres on veepuudus, mille pärast meie muretsema ei pea.
Üks organisatsioon, kes oma tegevust tutvustas oli katoliku kiriku taustaga Koopera. Neil on tänavatel 2200 riidekonteineri. Kolm konteinerit loovad arvestuslikult ühe töökoha riskigruppi kuuluvatele inimestele. Eesmärk on pakkuda keerulisemaid oskusi nõudvaid töökohti, et inimestel oleks võimalik Kooperast edasi liikuda.
Konteineritel on andurid, mis näitavad nende täitumist. Erinevalt meie konteineritest saab sinna panna ka kasutuskõlbmatuid riideesemeid. Kokku kogutud esemed sorteeritakse poolautomaatselt. Koopera poed ei taha näha välja nagu second hand’id vaid tavalised riidepoed.
„Hispaanlane viskab aastas ära 11 kilo riideid aastas, tundub, et ollakse kiirmoerahvas. Ainult 15% ära visatud riietest pannakse kogumiskonteineritesse, suur osa visatakse lihtsalt prügikastidesse.“ rääkis Erik Riige. „Kogutud riietest jõuab korralikum osa Koopera nimelisse jaeketti edasi. Kõik rõivad on puhastatud ja brändiriietele on loodud eraldi kallim osa. Isikukoodi järgi tuvastatakse need vähekindlustatud inimesed, kes saavad riided üldse tasuta. Teise ringi riiete kasutamine on olnud kohalike seas tabuteema. Senine hoiak on aga muutumas, sest ka tuntud inimesed on hakanud kasutatud riideid avalikult kandma.“
Need riided, mida Koopera edasi müüa ei saa, lähevad energia saamiseks põletamisesse. Koopera puhul oli märkimisväärne, et nende aastaaruanne on koostatud SDGde kaupa.
Prügimajandus on Bilbaos teistmoodi korraldatud: prügikastid tänaval on kõikidele, mitte kindla korteriühistu või majapidamise omad. „Prügi sorteerimisega tegeletakse samuti, aga arenguruumi on nagu meilgi. Ühes prügikastis, kuhu sisse vaatasin, oli kõikvõimalikke asju,“ rääkis Erik.
Sille Lapp kiitis võimalust kolme päeva jooksul rahvusvahelises keskkonnas teiste õpetajatega arutleda ja rühmatöid teha. Hollandi õpetajad tõid välja selle, et SDG-d on õppijatele suured ja raskesti hoomatavad. Meie saime nende juhendamisel võtta ette inimese sisemise arengu eesmärkide raamistiku (Inner Development Goals) ja rühmatöödes mõelda, kuidas meie endi arengueesmärgid ja tuleviku nägemise oskus saaks globaalsesse arengusse panustada.
Bilbao jäi meelde puhta ja põneva arhitektuuriga linnana. Väga palju vaba aega veedetakse väljas.
Erikule jäi silma see, et inimesed avaldavad oma meelsust: mitmes kohas oli näha Palestiina lippe, Baskimaa lippe. Meist erineb see, et Baskimaa ajaloost tulenevalt ei ole seal relvajõududel ja politseil hea maine.
Viimasel õhtul enne meie kojusõitu peetud jalgpallimäng tõi pea lakkamatust vihmasajust hoolimata kesklinna 60 tuhat Bilbao Athleticu toetajat. Puna-valge-triibulisi Athleticu salle oli linn täis.
