Kolm õpetajat töötasid üle-euroopalistel kutsevõistlustel

Loomise kuupäev 05.10.2021

Septembri lõpus korraldati Austrias Grazis üle-euroopalised kutsemeistrivõistlused EuroSkills. Eestist osales 17 võistlejat ja 15 võistluste eksperti. Tervelt kolm eksperti olid Kuressaare Ametikoolist. Siin on nende muljed võistlusest:

Andres Meisterson (ehituspuusepa ekspert):

„Mnjah, ülikõva kogemus! Minul oli võimalik minna eksperdina nii-öelda õppima. Joiner erialale ei ole täpset vastet meie kutsesüsteemis ning see jaguneb kahe kutse vahel - tisler ja ehituspuusepp. Kõige lihtsamalt - joiner on meister kes teeb uksi ja aknaid.

Võistlus oli meeletult pingeline, minu jaoks oli šokeeriv võistluse viimane tund - Top 5 võistlejad liigutasid ennast nagu arvutimängus. Päris lõpus lisas, minu hinnangul, lisapinget kaasaelav publik - sa eksperdina näed, et võistlejal on valmis jõudmine ülikriitiline ja kõrval hullunud publik ei tee sinu elu lihtsamaks. Kui oli lõpuvile, siis hilisem teise koha omanik istus lihtsalt maha ja nuttis (prantslane). Kolmas koht nuttis natuke hiljem oma eksperdi kaenlas valjusti üle võistlusala. Samas oli lõpptulemus võistlusel peale hindamist väga õiglane - meil on 70% tulemusest reaalselt mõõdetav - nagu ütles Austria ekspert "it is what it is". Ülejäänu ulatuses peavad kohtunikud jõudma konsensusele ja erinevus ei tohi olla üle ühe.

Meie võistlusülesannet muudeti päris palju (lubatud 30%) ja pigem isegi raskemaks algsega võrreldes. Samas näiteks tisleritel läks kergemaks ja seal said peaaegu kõik oma tööga valmis. Meil jõudsid valmis viis võistlejat ja ainult üks suutis töö viimistleda nö prillikiviks. Rõõm on see, et tehniliste vahendite poolest ei jää eesti koolid euroopale alla. Vahe tuleb aga sisse ettevalmistuses ja võistlejate vanusega. Kõik Top 5 riigi esindajad olid vanemad kui 22, üldjuhul 24-25.a.

Meiega sarnastes kutsesüsteemiga riikides on võistlejad nooremad ja seal juba mängib rolli ka elukogemus. Samuti on top riikides võistlejad juba oma valdkonnas töötavad professionaalid. Venemaal on võistleja põhimõtteliselt võetud riigi palgale ja tema ülesanne on treenida. Kui siia lisada veel erinevus võistlusteks valmistumise eelarves, siis ongi väga raske võistelda poodiumi eest.

Selles valguses on meie ehituspuusepa kunagine kolmas koht ikka ulmeline. Meil peab kooli ja juhendaja panus olema võistleja ettevalmistamisel ülisuur. Ja kui nüüd selle eelnevalt mainitud pingelise võistluse lõpu juurde tagasi tulla, siis mulle tundub, et mingil hetkel on võistleja isiksuseomadustel suurem roll kui tehnilistel oskustel.“

Jane Mägi (ettevõtlusoskuste ekspert):

“Uustulnukana oli minul üksnes ametlike kanalite info, tehniline kirjeldus, mis kirjeldas küll võistlejatelt oodatud teadmisi ja oskusi, kuid jättis õhku palju küsimusi.

Kohapeal sain kiire hindamisalase koolituse ja ülesande hinnata etteantud kriteeriumite alusel kogu kolmepäevast võistlust neljaliikmelises ekspertide tiimis. See oli kindlasti paras väljakutse, kuid samas võimaldas ligipääsu otse selle võistluse „tagatuppa“.

Põhiline töö toimuski meil suletud ekspertide ruumis, kus polnud lubatud ei pildistada ega midagi, reeglid olid karmid igas mõttes. Päriselt raske oli, tööpäevad venisid 12-14 tunnisteks, esitlusi tuli tähelepanelikult kuulata, neid oli kolme päeva jooksul oma kümmekond vähemalt.

Aga ka mina olen tänulik, see oli super kogemus, ma õppisin tõesti palju.  Kogu meie ettevõtlustiim, 10 võistlejat, 4 eksperti ja workshop manager oli nädala lõpuks nagu suur pere. Paraku, hindamine  muidugi tekitas pingeid ja lõpptulemus eriti. Kaasa võtsin palju mõtteid kohalike võistluste ja õppekavaarenduse jaoks. Team Estonia oli ka tore.“

Margus Kivi (sõiduautotehniku ekspert):

„Olin teist korda sellisel üritusel sõiduautotehnika ekspert. Eelmine kord oli 2018 a Budapestis. Sellel korral oli osalevaid riike koroonapandeemia tõttu vähem ning see tõi kaasa olukorra, kus võistlusalal tuli üksinda ette valmistada autole vead, tegema hindamiskriteeriumid jne. Lisaks oli sel korral võistluse ettevalmistamiseks vaid üks päev (eelneval korral oli 2 päeva) ning mõned seadmed ei jõudnud õigeks ajaks kohale.

Selle tulemusel olid väga pikad tööpäevad (12h+) ning palju stressi. Võistlusülesande testimiseks aega ei jäänud. Lootsin parimat, et võistlejatel etteantud aja jooksul oleks piisavalt ülesandeid. Meie alal on kombeks võistlejatele alati ülesandeid rohkem anda kui nad reaalselt selle ajaga jõuavad teha.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et tagasi tulin suure kogemuspagasiga, väsimuse ja aukartusega selle ürituse ees. Euroskillsi mastaapsust peab ise kogema, seda ei saa teistele jutuga edasi anda. Olen igati tänulik selle võimaluse eest, et sain seal osaleda kuid hetkel kohe ei ütle, kas teeksin selle tsükli järgmine kord ka läbi...“

Hea võimalus taset võrrelda

Üleeuroopaliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills eesmärk on tutvustada erinevaid kutsealasid ja noorte meistrite oskusi ning seeläbi arendada kutseõpet terves Euroopas. Võistlused võivad olla nii individuaalsed kui ka meeskondlikud. EuroSkillsil võistlevad kuni 25aastased noored (sel aastal erandina kuni 26a).

EuroSkillsi võistlused annavad hea võimaluse tutvuda lähemalt erinevate kutsealadega ja võrrelda Eestis õpetatavate erialade taset teiste Euroopa riikidega. Samuti peegeldavad võistlused Euroopa maade kutsestandardeid ja nõudeid kvalifikatsioonile. Iga riigi noortel kutsemeistritel on võimalus oma oskused ja teadmised proovile panna ning võrrelda neid sama ala õppivate Euroopa noortega. EuroSkillsi võistluste žüriides osalevad ekspertidena ka Eesti kutseõpetajad. Saadud kogemus annab hea võimaluse erialade edasiarendamiseks Eesti kutsekoolides.

Kokku osales tänavustel võistlustel 400 noort 38 võistlusalal.

Viimati muudetud 05.10.2021.