Ühel ilusal varahommikul asusime teise kursuse hooldustöötajate ja õpetajatega teele Muhusse, et veeta üks tööpäev sealses hooldekodus.
Meie soov oli rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas ja saada reaalne kogemus hooldekodu elust ja tegemistest.
Hommikul õpilastega Muhu poole sõites oli autos vaikus, kõigil ärevus hinges, et mis täpselt saama hakkab: kes kartis, et peab hooldus- ja õendustegevusi läbi viima õpetaja valvsa silma all, kes kartis, et tema teoreetilised teadmised ei ole piisavad ning mõtles lihtsalt hirmuga eelseisvale päevale.
Päev algas Muhu hooldekodus kell 8 ja kogu päeva jooksul said õpilased teha hooldekodu klientidega teatrit, lugeda raamatuid, panna ennast proovile hooldustoimingutes, saada aimu hooldusplaanist ja kõigest muust, millega ühel hooldustöötajal igapäevaselt tuleb kokku puutuda. Eesmärk oli teha aktiveerivaid tegevusi just nendega, kes igapäevaselt ei liigu. Päeva tipuks kujunes hoolealuste joonistatud maal.
Päeva lõpetasime kokkuvõtva ringiga kella kuue ajal. Tagasi koju sõites oli jälle autos vaikus, aga hoopis teistmoodi meeleoluga. Igal ühel peas omad mõtted ja tunded seoses lõppenud päevaga.
Päeva kordaminekus tahan tänada Muhu Hooldekodu juhatajat Aino Rummelit koos oma kollektiiviga, meie õpetajat Merle Tuulikut ning HT-20 rühma, et olite nõus eelmisel päeval kokku saama arutamaks läbi hooldekodus toimuvaid tegevusi ning olite nõus kell 7 minuga Muhu poole startima.
