Meie lood

Disainisprindiga rohelisemasse tulevikku 06. detsember Tiiu Tuhkanen

Innovatsiooniprojekti valikaines rakendame sel õppeaastal disainisprindi meetodit.


Disainisprint on meetod, mille loojaks 2010. aastal peetakse Google´t. Meetodit rakendatakse enamasti tehnoloogiasektoris oluliste probleemide ja kitsaskohtade lahendamiseks, ilma sügavale arutlustesse laskumata, ning keskendudes info hankimisele ekspertidelt, sihtrühma kasutajateekonna kaardistamisele, sketšimisele, prototüüpimisele ning prototüüpide testimisele. Disainisprindi meetodi loomisel on kogutud inspiratsiooni disaineritelt, kunstnikelt ja teistelt, kelle igapäevase töö osa on astuda oma klientide kingadesse ning lahendada probleemkohti klientide valguses.

Kasutajakeskse mõtlemisviisi harjutamiseks sobib disainisprindi meetod minu meelest suurepäraselt ka hariduses, ennekõike projektõppes. Samuti toetab disainisprindi meetodi rakendamine koolis OSKA tulevikuoskuste raporti ning Institute for the Future järgi juba täna tööjõuturul oluliste oskuste arendamist: sotsiaalne intelligentsus (oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ning soove ning luua nendega usalduslik suhe); elukestev õpe ja mõtestamine (oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust.); kohanemine ja (ärialane) taiplikkus (oskus kiiresti reageerida ootamatutele situatsioonidele (ja aru saada äris toimuvast); transdistsiplinaarsus (oskus aru saada erinevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõistetest ja nende omavahelistest seostest); disainmõtlemine (oskus aru saada erinevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõistetest ja nende omavahelistest seostest); enesejuhtimine ja kognitiivse kogemuse juhtimine (oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida kognitiivset võimekust, kasutades erinevaid meetodeid); koostööoskus (oskus töötada tulemuslikult erinevates töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet).

Disainisprint eelmise nädala teises pooles (30.11-2.12) oli väljakutse kõigile meie koolis, nii õppijaile kui juhendajaile. Esimesel sprindipäeval osutus parajaks ponnistuseks õppijate omavaheline koostöö rühmades - igas rühmas oli esindatud enamasti üks, mõnes üksikus meeskonnas kaks ühe eriala õpilast. Koostöö ja suhtlemine täiesti võõraste meeskonnakaaslastega näis olevat äärmiselt hirmutav ja ületamatu taksitus enamustes sprindi meeskondades. Siiski viimase päeva refleksioonis jäi selgelt õppijate tagasisidest kostuma mõte, et kõige õnnestunum sprindi puhul oli meeskonnatöö ning uute inimestega tutvumine ja koos roheteemade mõtestamine.

Andres Meisterson võttis õppijate ja juhendajate kogemuse hästi kokku: "Õppijate seisukohast – nad olid kolm päeva üsna intensiivselt seotud jätkusuutlikkuse, keskkonna ja rohepöörde teemaga erinevate vaatenurkade ja osapoolte kaudu. Eks õpilased ikka tahtsid kohe oma esimese mõttega tööle hakata, aga disainiformaat suunas neid enne lahendust tegelema teiste aspektidega – aga ega see alati hästi õnnestunud. Arvan, et juhendajad õppisid seekord koos õpilastega. Sellel disainisprindil olid juhendajad ise just koolipingist (koolituselt) tulnud ja tuli hakata õpitut kohe rakendama. See aspekt tekitas juhendajates endis enne sprinti natuke ärevust, aga sellega aitas toime tulla juhendajate enda planeeritud koostöö, üksteise toetamine, protsessi analüüsimine, murekohtade kaardistamine ja nende lahendamiseks aja planeerimine. Ühe murekohana tõid juhendajad välja, et sprindi läbiviimiseks olid küll olemas juhendid, aga õpilastele oleksid rohkem olnud abiks just visualiseeritud juhendid. Sellega hakkavad juhendajad tegelema jaanuaris. Aga järgmisel sprindil on juhendajad juba kogemuse võrra targemad. Aga nende hulk võiks olla natuke suurem – ehk saame kaasata kedagi neist, kes õpetajatest disainisprindi koolitusel osalesid."

Ka juhendaja Margus Kivi tõi välja oma väärtuslikud tähelepanekud: "Minule meeldis selle protsessi käigus see, et erinevate õppesuundade õpilased olid koos. See tekitas mõnes rühmad natuke "kriise", kuid kui need sai ületatud, siis erinevate maailmavaadetega õpilased suutsid väga produktiivselt koos töötada ja erinevaid ideid genereerida. Kindlasti sain teada, et step-by-step mööda juhendit liikuda ei saa, tuleb vahel tagasi minna, improviseerida ja alati teha nägu, et sa oled selles asjas ekspert."

Disainisprindi fookusesse seadsime sel korral keskkonnasäästu ja rohepöörde temaatika koolis. Rääkides konkreetsetest sprindi tulemustest - prototüüpidest, milleni õpilased oma kahepäevase analüüsi järel kolmandal sprindipäeval jõudsid - on hea meel tõdeda, et suure osa neist saame võtta Roherakukeses arvesse ning oma tegevuskava ka sprindi tulemustest lähtuvalt planeerida. Nägime ära, mis on roheteemadega seonduvalt õppijate mõtteis ning milliseid rohetegevusi nad koolis esimeses järjekorras väärtustavad. Roherakukese koosolek koos sprinditulemuste tutvustamisega leidis aset 6. detsembril kell 14:30. 

"Sellist projekti tehes peab sul olema hea klapp teiste kolleegidega, sest ilma ühiste aruteludeta, plaanideta jne sellist üritust ohjas hoida ei saa, lisaks teadmine, et sa saad teistelt tuge, on väga oluline. Kaks gruppi (2x 6-7 inimest) juhendaja kohta on max, rohkem ei jõua ära juhendada, tegelikult isegi kahega on vahest mõlemale grupile raske toeks olla. Selle aasta formaat oli kordades parem, kuid ideaalne oleks miksida mõned punktid eelmise aasta teemadest sisse ja mõned "kordused" disainisprindi päevadelt välja jätta,” märkis Margus Kivi. 

Olen nende tähelepanekutega igati nõus. Selleaastane koostöö juhendajate vahel on märkimisväärne mitmel tasandil. Esiteks leidsime lahenduse, kuidas vältida eelmise aasta innovatsiooniprojekti suurimat möödalaskmist - ülevaate saamine osalenud õpilastest ning tundide sissekandmine Tahvlisse. Samuti leidsime lahenduse õpilaste osavõtu tagamiseks sprindil - puudujate osakaal oli tõesti väga madal, 105 osalevast õpilasest ei ole sprindi hindelise ülesandena arvesse minevat refleksiooni esitatud 13 õpilasel. Üks-kaks neist õpilastest tegid sprindil usinasti tööd kaasa, kuid miskipärast on jätnud oma tegevuse reflekteerimata; enamus neist 13-st õpilasest puudusid põhjendatult ning põhjuseta puudumisi võib praegu teadaolevalt üles loetleda samuti üksikuid. Taoline tulemus on minu meelest saavutatud ennekõike tänu suurepärasele meeskonnatööle ning tänu ühetaolisele eelnevalt kokku leppitud kommunikatsioonile õpilastega.

Siiski, ei saa öelda, et sel õppeaastal meie esimese sprindiga oleks kõik olnud ideaalne - eelmisel õppeaastal kasutatud väärtuspakkumise disaini metoodikast on mõistlik üle tuua mõningad lihtsustatud tööetapid ka sprinti, kuna meie sihtrühma - kutsekeskharidusõppija - arvestades osutusid sprindis ettenähtud vastavad etapid liialt keerulisteks. Muudatusi metoodikas hakkame arutama jaanuarikuu alguses, enne mentortundide algust. 

"Juhendajana oli kõige toredam ja õpetlikum õpilaste grupitöö jälgimine. Just sealt tuli juhendajana kõige suurem ahhaaa-elamus – mõni repliik, vaatenurk või disainimõte ja see ei pruukinud grupi viimasel esitlusel üldse välja tulla,” võttis Andres Meisterson oma kogemuse kokku. Kokkuvõtvalt võib öelda, et seekordne sprint oli nii suur õnnestumine kui ka väljakutse korraga - õppisime sellest me kõik." 

Galeriid saad vaadata siit>

Disainisprint on meetod, mille loojaks 2010. aastal peetakse Google´t. Meetodit rakendatakse enamasti tehnoloogiasektoris oluliste probleemide ja kitsaskohtade lahendamiseks, ilma sügavale arutlustesse laskumata, ning keskendudes info hankimisele ekspertidelt, sihtrühma kasutajateekonna kaardistamisele, sketšimisele, prototüüpimisele ning prototüüpide testimisele. Disainisprindi meetodi loomisel on kogutud inspiratsiooni disaineritelt, kunstnikelt ja teistelt, kelle igapäevase töö osa on astuda oma klientide kingadesse ning lahendada probleemkohti klientide valguses.


Kasutajakeskse mõtlemisviisi harjutamiseks sobib disainisprindi meetod minu meelest suurepäraselt ka hariduses, ennekõike projektõppes. Samuti toetab disainisprindi meetodi rakendamine koolis OSKA tulevikuoskuste raporti ning Institute for the Future järgi juba täna tööjõuturul oluliste oskuste arendamist: sotsiaalne intelligentsus (oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ning soove ning luua nendega usalduslik suhe); elukestev õpe ja mõtestamine (oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust.); kohanemine ja (ärialane) taiplikkus (oskus kiiresti reageerida ootamatutele situatsioonidele (ja aru saada äris toimuvast); transdistsiplinaarsus (oskus aru saada erinevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõistetest ja nende omavahelistest seostest); disainmõtlemine (oskus aru saada erinevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõistetest ja nende omavahelistest seostest); enesejuhtimine ja kognitiivse kogemuse juhtimine (oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida kognitiivset võimekust, kasutades erinevaid meetodeid); koostööoskus (oskus töötada tulemuslikult erinevates töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet).

Disainisprint eelmise nädala teises pooles (30.11-2.12) oli väljakutse kõigile meie koolis, nii õppijaile kui juhendajaile. Esimesel sprindipäeval osutus parajaks ponnistuseks õppijate omavaheline koostöö rühmades - igas rühmas oli esindatud enamasti üks, mõnes üksikus meeskonnas kaks ühe eriala õpilast. Koostöö ja suhtlemine täiesti võõraste meeskonnakaaslastega näis olevat äärmiselt hirmutav ja ületamatu taksitus enamustes sprindi meeskondades. Siiski viimase päeva refleksioonis jäi selgelt õppijate tagasisidest kostuma mõte, et kõige õnnestunum sprindi puhul oli meeskonnatöö ning uute inimestega tutvumine ja koos roheteemade mõtestamine.

Andres Meisterson võttis õppijate ja juhendajate kogemuse hästi kokku: "Õppijate seisukohast – nad olid kolm päeva üsna intensiivselt seotud jätkusuutlikkuse, keskkonna ja rohepöörde teemaga erinevate vaatenurkade ja osapoolte kaudu. Eks õpilased ikka tahtsid kohe oma esimese mõttega tööle hakata, aga disainiformaat suunas neid enne lahendust tegelema teiste aspektidega – aga ega see alati hästi õnnestunud. Arvan, et juhendajad õppisid seekord koos õpilastega. Sellel disainisprindil olid juhendajad ise just koolipingist (koolituselt) tulnud ja tuli hakata õpitut kohe rakendama. See aspekt tekitas juhendajates endis enne sprinti natuke ärevust, aga sellega aitas toime tulla juhendajate enda planeeritud koostöö, üksteise toetamine, protsessi analüüsimine, murekohtade kaardistamine ja nende lahendamiseks aja planeerimine. Ühe murekohana tõid juhendajad välja, et sprindi läbiviimiseks olid küll olemas juhendid, aga õpilastele oleksid rohkem olnud abiks just visualiseeritud juhendid. Sellega hakkavad juhendajad tegelema jaanuaris. Aga järgmisel sprindil on juhendajad juba kogemuse võrra targemad. Aga nende hulk võiks olla natuke suurem – ehk saame kaasata kedagi neist, kes õpetajatest disainisprindi koolitusel osalesid."

Ka juhendaja Margus Kivi tõi välja oma väärtuslikud tähelepanekud: "Minule meeldis selle protsessi käigus see, et erinevate õppesuundade õpilased olid koos. See tekitas mõnes rühmad natuke "kriise", kuid kui need sai ületatud, siis erinevate maailmavaadetega õpilased suutsid väga produktiivselt koos töötada ja erinevaid ideid genereerida. Kindlasti sain teada, et step-by-step mööda juhendit liikuda ei saa, tuleb vahel tagasi minna, improviseerida ja alati teha nägu, et sa oled selles asjas ekspert."

Disainisprindi fookusesse seadsime sel korral keskkonnasäästu ja rohepöörde temaatika koolis. Rääkides konkreetsetest sprindi tulemustest - prototüüpidest, milleni õpilased oma kahepäevase analüüsi järel kolmandal sprindipäeval jõudsid - on hea meel tõdeda, et suure osa neist saame võtta Roherakukeses arvesse ning oma tegevuskava ka sprindi tulemustest lähtuvalt planeerida. Nägime ära, mis on roheteemadega seonduvalt õppijate mõtteis ning milliseid rohetegevusi nad koolis esimeses järjekorras väärtustavad. Roherakukese koosolek koos sprinditulemuste tutvustamisega leidis aset 6. detsembril kell 14:30. 

"Sellist projekti tehes peab sul olema hea klapp teiste kolleegidega, sest ilma ühiste aruteludeta, plaanideta jne sellist üritust ohjas hoida ei saa, lisaks teadmine, et sa saad teistelt tuge, on väga oluline. Kaks gruppi (2x 6-7 inimest) juhendaja kohta on max, rohkem ei jõua ära juhendada, tegelikult isegi kahega on vahest mõlemale grupile raske toeks olla. Selle aasta formaat oli kordades parem, kuid ideaalne oleks miksida mõned punktid eelmise aasta teemadest sisse ja mõned "kordused" disainisprindi päevadelt välja jätta,” märkis Margus Kivi. 

Olen nende tähelepanekutega igati nõus. Selleaastane koostöö juhendajate vahel on märkimisväärne mitmel tasandil. Esiteks leidsime lahenduse, kuidas vältida eelmise aasta innovatsiooniprojekti suurimat möödalaskmist - ülevaate saamine osalenud õpilastest ning tundide sissekandmine Tahvlisse. Samuti leidsime lahenduse õpilaste osavõtu tagamiseks sprindil - puudujate osakaal oli tõesti väga madal, 105 osalevast õpilasest ei ole sprindi hindelise ülesandena arvesse minevat refleksiooni esitatud 13 õpilasel. Üks-kaks neist õpilastest tegid sprindil usinasti tööd kaasa, kuid miskipärast on jätnud oma tegevuse reflekteerimata; enamus neist 13-st õpilasest puudusid põhjendatult ning põhjuseta puudumisi võib praegu teadaolevalt üles loetleda samuti üksikuid. Taoline tulemus on minu meelest saavutatud ennekõike tänu suurepärasele meeskonnatööle ning tänu ühetaolisele eelnevalt kokku leppitud kommunikatsioonile õpilastega.

Siiski, ei saa öelda, et sel õppeaastal meie esimese sprindiga oleks kõik olnud ideaalne - eelmisel õppeaastal kasutatud väärtuspakkumise disaini metoodikast on mõistlik üle tuua mõningad lihtsustatud tööetapid ka sprinti, kuna meie sihtrühma - kutsekeskharidusõppija - arvestades osutusid sprindis ettenähtud vastavad etapid liialt keerulisteks. Muudatusi metoodikas hakkame arutama jaanuarikuu alguses, enne mentortundide algust. 

"Juhendajana oli kõige toredam ja õpetlikum õpilaste grupitöö jälgimine. Just sealt tuli juhendajana kõige suurem ahhaaa-elamus – mõni repliik, vaatenurk või disainimõte ja see ei pruukinud grupi viimasel esitlusel üldse välja tulla,” võttis Andres Meisterson oma kogemuse kokku. Kokkuvõtvalt võib öelda, et seekordne sprint oli nii suur õnnestumine kui ka väljakutse korraga - õppisime sellest me kõik." 

Galeriid saad vaadata siit>