Kuressaare Ametikooli giidi eriala õpilased ja õpetajad korraldasid kolmapäeval, 5. veebruaril oma koolis turismi ümarlaua, mis oli pühendatud Kuressaare kuurordi 180. sünnipäevale.

Konverentsi juhatas sisse  Saaremaa valla abivallavanem Kristiina Maripuu, kes tõdes, et jätkuvalt on Saaremaa loodus ja puhas õhk üks olulisemaid väärtusi  meie saare inimestele ja meie külalistele. Saaremaal on vedanud, siin on puhas looduskeskkond, mida me peaksime rohkem väärtustama.

Kuressaare kuurordi ajaloost 1918- 1940 rääkis väga huvitavalt Saaremaa Muuseumi kuraator-koguhoidja Maret Soorsk, kes tegi ülevaate  Saaremaa suvituslinna algusaastatest, mil linna hinnati korralike munakivitänavate, puhaste puiesteede ja  looduslikult  lihtsa linnana, kus oli rahulik puhata.

Suvituslinna elu korraldas tol ajal linnavalitsus, kes tegeles muuhulgas küsimustega, et kuidas piirata lehmade liikumist  enamkäidavatel teedel, suviitusperioodi kuupäevade  määramisega ning suvitusmaksu kehtestamisega.

Saime teada, et vaba aega sisustasid suvitajad 20. sajandi alguses enamasti lossipargis ja kuursaalis, kus väga populaarsed olid  4 traditsioonilist üritust:

• tuletõrjujate paraad orkestriga Loode tammikusse;
• tulevärk jaaniõhtul ja juuli lõpus, mis olid suurejoonelisemad kui mandril;
• suvekuninganna ja kuninga valimised;
• Kuressaare suvitavate tähtsamate daamide heategevuspidu (õhtut juhtis linnapea).

Skaypi kaudu tegi ettekande Helvi Koppel, kes teab kõike mudaravist ja selle ajaloost Kuressaare linnas.  1840 aastal alustas Kuressaares tööd esimene mudaravila, kus 92-s vannitoas tehti mudavanne.

Kasutusel oli Suurlahe muda, mis on koostiselt omapärane, pehme ideaalne vannimuda, mille koostises savist ollust vähem, kui järvemudas. Algselt kasutati mudaravi enesetunde parandamise eesmärgil, hiljem erinevate haiguste ravimiseks.

Sisi Salumaa, Jaapani kultuuri tundjana-ja giid, rääkis Jaapani spaakultuurist.

Spaade eesmärk Jaapanis on pakkuda inimestele puhkust ja võimalust lõõgastuda ning keskkonda nautida. Spaakultuuri mõjutab suuresti traditsiooniline Jaapani Onsen e kuumaveeallikas. Onseneid ei tohi segamini ajada avalike basseinidega e. Sentö -dega, mis kujutavad endast ühiskondlikke, siseruumides paiknevaid ning soojendatud kraaniveega täidetud vanne. Uuemad trendid on Jaapanis spaakeskused, kus paiknevad  meelelahutus- ja toitlustusala, mitmed erinevad basseinid ja saunad.

Turismi ümarlaua  lõpetas Kuressaare Ametikooli õpetaja Marella Kakkumi ettekanne spaa- ja welnessteenuse arengutrendidest täna ja homme, mis sobiks ka Eestis ja Saaremaal kasutusele võtta.  

Puhas õhk, metsakümblus ja puhas loodus, erinevad spaad, turistidele erinevate elamuste pakkumine – kõik see loob võimaluse tuua meie saarele külalisi, mis omakorda  annab Saaremaa ettevõtlusele hoogu juurde.

Ümarlaual esinenud lektorid võeti kuulajate poolt väga hästi vastu.

Turismi ümarlaud  on  vajalik kohalikul turismimaastikul olemasolevate ideede värskendamiseks ja uute kaasamiseks.

On väga oluline, et me kõik koos siin saarel peame oluliseks Kuressaare  kui kuurortlinna ajaloolist tausta: see on järjepidev ajalugu, millel  oluline  koht Saaremaa turismi  arenguloos.

Tänud korraldajatele ja ürituse toetajatele Arensburg SPA Hotell ja Kuressaare Ametikool.