Veetsime Elle Mäega 7.-14. mai Erasmus+ õpirändega Iirimaal Dublinis, kus osalesime koolitusel "Active Citizenship Education“.

Esmaspäevast reedeni olid tihedad tööpäevad, kus anti ülevaade Iirimaa haridussüsteemist, ajaloost, kultuurist, loodushoiust ja keskkonnaharidusest.

Esimene päev oli tutvumiseks. Kohapealne organisaator Virginia O’Shaughnessy andis ülevaate koolituse programmist. Seejärel käisime Dublini linnaekskursioonil, kus saime ülevaate linna ajaloost, vaatamisväärtustest. Oli põnev jälgida giidi töövõtteid, kuidas ta oskas kuulajate tähelepanu haarata. Meile oli palju äratundmist: väikeste rahvaste saatused on olnud aegade jooksul väga sarnased. Kuigi ainuüksi Dublinis on elanikke sama palju kui Eestis, on maailma mastaabis iirlased siiski väike rahvas. Ka nemad on pidanud taluma suurrahva ebaõiglast kohtlemist.

Pärastlõunal saime ülevaate iiri haridussüsteemist. Kuigi koolid on oma olemuselt üsna traditsioonilised, leidus iiri haridussüsteemis meie omaga võrreldes mõningaid erinevusi. Suurem osa iirlasi on katoliiklased, mistõttu on neil palju katolikukoole. Koolikord, distsipliin on neis rangem. Füüsilist karistust enam ei ole, aga näoga seina poole seismist võidakse oma tegude üle järelemõtlemiseks veelgi kasutada. Kutsekoole kui niisuguseid Iirimaal ei ole, aga üldhariduskoolides on võimalik valida sobilik õppesuund. Iirlaste jaoks on ka emakeele (olgu see inglise või iiri keel) õppimine keeleõpe, seega toimuvad kõik keeletunnid, sh emakeeletunnid, väikestes õpperühmades. Õpetajaamet on Iirimaal populaarne: palgad on head, töökoormus normaalne, puhkus 12 nädalat. Noorte õpetajate leidmine ei ole probleemiks.

Teise päeva hommikupooliku veetsime botaanikaaias, kus meile tutvustati koolilastele mõeldud vabaõhuklassitube, kus on võimalik läbi viia erinevaid keskkonnahariduse tunde.

Pärastlõuna veetsime Iiri emigratsioonimuuseumis, mis andis veel kord kinnitust iirlaste raske saatuse kohta. Samas tuli arusaam, kui palju iirlasi on üle maailma laiali, kui paljude maailmas tuntud inimeste juured on Iirimaal. Muuseum oli uus, interaktiivne, väga huvitavalt üles ehitatud. Et külastajat aktiivsena hoida, saime kõik endale passid, kuhu tuli koguda igast saalist templid.

Kolmanda päeva hommikupoolikul oli võimalik tutvuda erinevate muuseumidega. Kõik rahvusmuuseumid on külastajaile tasuta, seega on neil ideaalsed võimalused muuseumitundide läbiviimiseks.

Pärastlõunal külastasime üht kooli – Newpark School’i. Nüüd oli võimalik oma silmaga näha, kuidas on Iirimaal õppetöö korraldatud. Tegemist oli üldhariduskooliga, aga meie kooliga sarnaselt oli seal väga palju erinevate erialade õppimise võimalusi. Olid olemas puu- ja metallitöökojad, kunsti- ja keraamikaklassid, kokandusklass jne. Lisaks praktilistele erialadele võivad õpilased valida ka teadussuuna. Nii olid erinevad keeleklassid, keemia- ja füüsikalaborid. Meie saabumise hetkel oli all fuajees draamatund. Koolil on oma teatrisaal. Sportimisvõimalused olid mitmekesised: suur staadion, jõusaal, ujula. Koolis pööratakse suurt tähelepanu keskkonnaharidusele, rohelisele mõtteviisile, taaskasutusele.

Neljandal päeval külastasime Rediscovery Centre’it, mis oli rajatud vanasse katlamajja. Asutus tegeleb keskkonnahariduse andmisega. Oli võimalik tutvuda erinevate töökodadega, kus remonditakse vanu jalgrattaid, mööblit, tehakse vanadest rõivastest uusi jne. Taaskasutus oli seal kindlasti üks tegevussuundi. Pöörati tähelepanu keskkonnahoiule. Neil oli oma veepuhastussüsteem, vihmavee kasutamise võimalus, väike aiamaa, roheseinad jms. Sealsed inimesed olid oma ala entusiastid, kes hingestatult kõiki oma projekte tutvustasid. Saime ka ise üht-teist praktilist teha, nt oskame nüüd vanast T-särgist poekotti meisterdada.

Reedene päev möödus ECO-UNESCO keskuses, mis tegeleb samuti keskkonnahariduse projektidega. Saime sealt huvitavaid aktiivõppemeetodeid, õppematerjale. Üht-teist tegime ka ise praktiliselt läbi. Oli tore olla õpilase rollis.

Pärastlõunal saime veel ülevaate iirlaste aja- ja kultuuriloost. Seejärel võtsime oma koolituse kokku. Nädal oli väga tihe, töine ning väga huvitav. Lisaks silmaringi laiendamisele ja erinevate õpetamismeetoditega tutvumisele oli see hea keelepraktika, kuigi iirlaste inglise keel nõudis veidi harjumist.

Laupäeval oli kultuuriprogramm: tutvusime erinevate muuseumide ja kirikutega.

Meie õpperühm oli rahvusvaheline: kaks eestlast, kaks sloveeni, üks ungarlane ja üks slovakk. Juba esimesel päeval tekkis meil omavahel väga hea koostöövalmidus, läbisaamine, nagu oleksime üksteist tundnud aastaid.

Soovitame seda koolitust kõikidele oma kolleegidele.