Meie lood

Robotid giide asendama ei hakka 29. aprill G-18 õppijad

Neljapäeval, 25. aprillil korraldati Kuressaare Ametikoolis tõeliselt hubane Saaremaa Giidide Ühingu 25. sünnipäevale pühendatud konverents Tegus Giid.


Giidinduse ajaloost rääkisid 47 aastase giiditöö kogemusetega tegevgiidid Riida Kask ja Ülo Roos, kelle teemaks oli „Miks olla giid?“

Väga põhjaliku uurimustöö Saaremaa giidinduse ajaloo kohta tegi Riida Kask, kes rikastas esitlust rariteetsete materjalidega. Riida Kask tõdes, et materjali oli keeruline leida. Tuli rääkida paljude turismiasjalistega, kes möödunud aegu veel mäletasid. Meenutused andsid saalis kuulajatele äratundmisrõõmu. Kogutud informatsioon on niivõrd väärtuslik, et see tuleks ilmtingimata avaldada kogumikuna.

Koos Ülo Roosiga käisime mõttelisel tuuril Sõrves ja tema imelises linna dendropargis. Tema park on alati loodushuvilistele avatud ja Ülo kutsus kõiki huvilisi juunikuus tema õitsvaid robiiniaid vaatama.

Saaremaa Arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurk andis ülevaate Saare maakonna majandusest ja tõdes, et giid peab pakkuma ka tulevikus elamusi. Majandusel läheb praegu hästi. Välja toodi, et 2017.aastal oli Saaremaa majanduse kogukäive 630 miljonit eurot, sealhulgas majutus- ja toitlustussektor annab sellest kuni 6 %. Saime teada, et Saaremaal on väga suur laevaehituse klaster ja isegi hiidlased tulevad Saaremaale laevu ehitama. Palju on räägitud Saaremaast kui pensionäride saarest, aga peame ka mõtlema, mida pakkuda, et noored pered leiaksid tee tagasi saarele. Hea näide on Rainerist endast, kes on ise kolme aasta eest Lõuna- Eestist saarele rännanud ja on siinse eluga väga rahul.

Miks inimesed loodusesse viia? Inimese juured on looduses, mitte betoonis, tõestas meile metalooduse matkajuht Romet Vaino Raplamaalt, kes leidis endas looduslapse olemuse küll alles kolm aastat tagasi, kuid tänaseks on ta jäägitult pühendunud looduse “ vaikusesse“. Särav noormees tõi mitmeid näiteid talvises rabas jääaugus käimisest ja kuidas ta võhivõõra sakslasega veetis mitu ööd ja päeva rabas. Kui lugeja tahab, et ta meeled ja füüsis oleksid terved, siis on kõige õigem minna rappa. Sellise entusiastliku inimesega sooviksime giidi tundide raames veel kord kohtuda ja siis juba rabas.

Lihtsuses peitub jõud - on veendunud Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhataja Veronika Allas. Räägitav info olgu lihtne ja arusaadav. Selgus, et erilisi vajadusi on väga paljudel inimestel, sellest hoolimata, soovivad kõik reisida. Siin aga saavad kaasa aidata giidid, kes tunnevad sihtgrupi eripära ja arvestavad külastaja kõikide meeltega. Enamus sellistest reisijatest vajavad abilist, kes tavaliselt saadavad külastajat ja on samuti grupi liikmed. Saime teada, millist abi erivajadustega inimesed täpsemalt soovivad.

Pärast lõunapausi toimus paneeldiskussioon, milles keskenduti Saaremaa giidinduse rõõmu- ja murekohtadele. Kõlama jäid järgmised mõtted:

Giidid, kui elav rääkiv leksikon, ei kao kuhugi. Giidi ei hakka asendama robot, sest tegemist on elamuse pakkujaga ja tõelisi elamusi saavad pakkuda inimesed.

Turundusest rääkides ei ole Saaremaa ainult suitsukala ja kadakad. Meil on palju rohkemat pakkuda erinevatele sihtgruppidele. Siin on võimalus giididel välja tuua oma spetsialiseerumised, näiteks valdkonnad, milles ollakse tugevad.

Kuressaare Ametikoolis on giidi eriala õpe hästi käima läinud. Targad on need, kes tulevad õppima, et omandada uusi teadmisi, hulgaliselt uusi sõpru ja tuttavaid, saada õppimise eest õppetoetust ja käia projektilähetuses välismaal rikastavaid kogemusi saamas.

Palju õnne tublidele säravatele giididele!

Olgu alati Teie tööpõld la!

Soovivad Kuressaare Ametikooli giidiõpilased õpperühmast G-18

Giidinduse ajaloost rääkisid 47 aastase giiditöö kogemusetega tegevgiidid Riida Kask ja Ülo Roos, kelle teemaks oli „Miks olla giid?“

Väga põhjaliku uurimustöö Saaremaa giidinduse ajaloo kohta tegi Riida Kask, kes rikastas esitlust rariteetsete materjalidega. Riida Kask tõdes, et materjali oli keeruline leida. Tuli rääkida paljude turismiasjalistega, kes möödunud aegu veel mäletasid. Meenutused andsid saalis kuulajatele äratundmisrõõmu. Kogutud informatsioon on niivõrd väärtuslik, et see tuleks ilmtingimata avaldada kogumikuna.

Koos Ülo Roosiga käisime mõttelisel tuuril Sõrves ja tema imelises linna dendropargis. Tema park on alati loodushuvilistele avatud ja Ülo kutsus kõiki huvilisi juunikuus tema õitsvaid robiiniaid vaatama.

Saaremaa Arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurk andis ülevaate Saare maakonna majandusest ja tõdes, et giid peab pakkuma ka tulevikus elamusi. Majandusel läheb praegu hästi. Välja toodi, et 2017.aastal oli Saaremaa majanduse kogukäive 630 miljonit eurot, sealhulgas majutus- ja toitlustussektor annab sellest kuni 6 %. Saime teada, et Saaremaal on väga suur laevaehituse klaster ja isegi hiidlased tulevad Saaremaale laevu ehitama. Palju on räägitud Saaremaast kui pensionäride saarest, aga peame ka mõtlema, mida pakkuda, et noored pered leiaksid tee tagasi saarele. Hea näide on Rainerist endast, kes on ise kolme aasta eest Lõuna- Eestist saarele rännanud ja on siinse eluga väga rahul.

Miks inimesed loodusesse viia? Inimese juured on looduses, mitte betoonis, tõestas meile metalooduse matkajuht Romet Vaino Raplamaalt, kes leidis endas looduslapse olemuse küll alles kolm aastat tagasi, kuid tänaseks on ta jäägitult pühendunud looduse “ vaikusesse“. Särav noormees tõi mitmeid näiteid talvises rabas jääaugus käimisest ja kuidas ta võhivõõra sakslasega veetis mitu ööd ja päeva rabas. Kui lugeja tahab, et ta meeled ja füüsis oleksid terved, siis on kõige õigem minna rappa. Sellise entusiastliku inimesega sooviksime giidi tundide raames veel kord kohtuda ja siis juba rabas.

Lihtsuses peitub jõud - on veendunud Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhataja Veronika Allas. Räägitav info olgu lihtne ja arusaadav. Selgus, et erilisi vajadusi on väga paljudel inimestel, sellest hoolimata, soovivad kõik reisida. Siin aga saavad kaasa aidata giidid, kes tunnevad sihtgrupi eripära ja arvestavad külastaja kõikide meeltega. Enamus sellistest reisijatest vajavad abilist, kes tavaliselt saadavad külastajat ja on samuti grupi liikmed. Saime teada, millist abi erivajadustega inimesed täpsemalt soovivad.

Pärast lõunapausi toimus paneeldiskussioon, milles keskenduti Saaremaa giidinduse rõõmu- ja murekohtadele. Kõlama jäid järgmised mõtted:

Giidid, kui elav rääkiv leksikon, ei kao kuhugi. Giidi ei hakka asendama robot, sest tegemist on elamuse pakkujaga ja tõelisi elamusi saavad pakkuda inimesed.

Turundusest rääkides ei ole Saaremaa ainult suitsukala ja kadakad. Meil on palju rohkemat pakkuda erinevatele sihtgruppidele. Siin on võimalus giididel välja tuua oma spetsialiseerumised, näiteks valdkonnad, milles ollakse tugevad.

Kuressaare Ametikoolis on giidi eriala õpe hästi käima läinud. Targad on need, kes tulevad õppima, et omandada uusi teadmisi, hulgaliselt uusi sõpru ja tuttavaid, saada õppimise eest õppetoetust ja käia projektilähetuses välismaal rikastavaid kogemusi saamas.

Palju õnne tublidele säravatele giididele!

Olgu alati Teie tööpõld la!

Soovivad Kuressaare Ametikooli giidiõpilased õpperühmast G-18