Aprilli kaks esimest nädalat olime Airaga praktikal Itaalias Puglia regioonis. Oleme mõlemad looduse armastajad, kes täiendavad end Kuressaare Ametikoolis loodusgiidi erialal. Praktika viis meid Masseria Scalera farmi, mis asub Puglia rahvuspargi aladel. Farmi teeb eriliseks juba ainuüksi see, et seda peab perekond, mis hiilgab autentsust igas sammus ja kohapeal valmistatakse põlvede vanuste retseptide järgi mozzarellat. Peretütar Mariantonietta on regiooni ainuke naiskarjane, kes läheb iga päev saja lamba ja kitsega rahvuspargi aladele karja, tunneb lähedalt loodust ja oskab selle võlusid jagada. 6 aastat tagasi hakati taastama ja üles ehitama palverännuteede võrgustikku, mille üks radadest läheb läbi selle farmi alade.

Praktika raames kõndisime ka mööda Cammino Materano palverännuteed Via Peuceta ehk hulgaliselt kevadisi samme hingematvas looduses, astudes näiteks terve päeva läbi oliivisalude, kus on nii noored kui ka sinust vanemad oliivid. Kas teadsid, et oliivipuud võivad olla tuhandeid aastaid vanad? Või astud metsast välja ja sinu ees rohetavad hingematvad mägised põllud, millel tuul mängib kui merel. Näed jalutades kummikutes noormeest, kes oskuslikult jahib metsikut sparglit, ja varsti leiad ka ise selle spargli üles ja võid sõltuvusse sattuda sellest samast jahtimise võlust. 

Mida praktikal õppisime? 

• Palverändluse ja (loodus)turismi kokkupuudet. Nimelt on antud rännutee populaarne eelkõige kohalike hulgas ja sinna tulevad inimesed jalutama väga erinevatel põhjustel ning mitte kõik religioossetel põhjustel. Nägime lähedalt, kuidas tugisüsteem palverändurite toetamiseks on organiseeritud, ning õppisime, mida giidimise osas tähele panna, juurde õppida ja looduse, kultuuri, ajaloo, religiooni jm kohta jagada. 
• Kui tunned kohalikke taimi, siis saab looduses kõhu täis - sparglid, lampagionid, cardoncellid...
• Ka soojale maale tasub kaasa võtta villased sokid ja karupüksid. Tasub valmis olla kargeks kevadeks. 
• Keele tundmine avab uksi ja südameid, nii et välispraktikale minnes tasub tunda käibefraase, tervitusi ja osata teed küsida. Kindlasti annab lisaboonuse, kui oskate itaalia keeles nalja teha! 
• Oleme erakordselt tänulikud, et saime ka perekondlikest lihavõtetest osa, mistõttu kogesime kohalikku kultuuri sügavamal tasandil. 

Tulevikus viin hea meelega gruppe sinna piirkonda rändama!

Liis Tamman, loodusgiidi eriala õppija