8.-10. oktoobrini olid ametikoolis külas VET SDGs projekti partnerid, kellega rääkisime kolme päeva jooksul kestlikust arengust ja selle keerukusest.

„Kõik SDGd on nurjatud probleemid, me ei lahenda neid kunagi sajaprotsendiliselt,“ rääkis esimene esineja, teadlane ning Rakvere riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur. Nurjatutel probleemidel (wicked problems), mis puudutavad kesliku arengu eesmärke näiteks säästvat transporti, tööhõivet, elustandardit jpm, ei ole üht selget põhjust ega lahendust. '

Meil ei ole ajaloolisi eeskujusid nende lahendmiseks, otsused on kaalukad ja kui riigid lepivad milleski kokku, ei pruugi kõik neid täita. Kui taastumatud loodusressursid pole kunagi otsa lõppenud, siis praegu on kadumas just „taastuvad“ loodusvarad nii liigirikkuse, metsade, stabiilse kliima jpm näol.

Erasmus+ koostööprojekt VET Schools Doing Green tegeleb õpetajate ja õppijate teadlikkuse tõstmisega ÜRO kestva arengu eesmärkidest (Sustainable Development Goals, SDG-d).

Oleme maakera üle ekspluateerinud. Positiivseks näiteks sellest, et asjad võivad minna ka paremuse suunas, võib Kanguri sõnul tuua osooniaugud, millest täna võrreldes mõne aastakümne taguse ajaga enam palju ei räägita. 

Huvitava detailina tõi ta välja, et esimene kliimamuutusele viitav ajaleheartikkel ilmus 1912. a USAs, mis järjest kasvava kivisöe põletamise valguses püstitas küsimuse temperatuuride tõusust järgmistel sajanditel.

Seminaril kõneles ekspertidena ka ökoloog Triin Reitalu, kes tõi välja liigirikkuse tähtsuse. Väikeste gruppidena käidi ka ümbritsevatel tänavatel loodust märkamas ja pildistamas.

Farištamo Eller (MTÜ Päästame Eesti Metsad) kirjeldas oma tegevust keskkonnaaktivistina. Elukutselise pianistina märkis ta, et toetub oma artiklites ekspertide ja teadlaste võrgustikule. On palju inimesi, kes ei saa oma arvamusi oma nimega väljendada ja aktivist on see, kes toob need seisukohad avalikkuse ette. „Kõik algatused, mis ei räägi tarbimise vähendamisest, on rohepesu,“ tõi Eller välja.

Tartu Ülikooli kalandusprofessor Markus Vetemaa rääkis, et mürkide osas on Läänemeri liikumas paremuse suunas. Samas kasvab toitainete hulk koos hüljeste ja kormoranide arvukuse kasvuga, kes söövad kahe liigi peale ära ligi kolm korda rohkem kala, kui inimesed välja püüavad. 

Vetemaa märkis, et inimene on looduse tasakaalu muutnud nii palju, et loodus ei saa varasemat tasakaalu sekkumiseta taastada. Näiteks on lumekatte vähenemisega kordades vähenenud kevadised jõgede üleujutusalad, kus kaladel oli piisavalt toitaineid, soojust, päikest, et kudemas käia.

Kolme päeva jooksul tehti ka palju rühmatööd ja tutvustati üksteisele kestva arengu tegevusi oma koolides. Meie stilistid tutvustasid eelmisel õppeaastal Piret Paomehe juhendamisel kasutatud kalipsodest valminud moekollektsiooni „Putukalüptiline,“ millega juhiti tähelepanu ökoloogilisele tasakaalule ning ületarbimisele. 

Õppijate entusiasm ja hea esitlus jätsid külalistele Soomest, Hollandist, Itaaliast ja Hispaaniast sügava mulje. Seda toodi omavahelistes vestlustes järgnevatel päevadel korduvalt välja.

Projekti järgmine seminar on kavas novembri lõpus Põhja-Itaalias Trentos. Ametikoolist osalevad seminaril Karl Gregor Rauniste, Astra Mõistlik, Piret Paomees ja ametikoolipoolse projektijuhina Taavi Tuisk.