Uudised

Fotopraktika Slovakkias andis oskusi ja julgust 17. mai TaaviTuisk

Disainiõpilane Merite Pärn kirjutab oma Erasmus+ välispraktikast


Osalesin õpirändes Slovakkias Súkromná stredná umelecká škola dizajnu nimelises koolis, praktiseerisin seal enda fotograafia oskuseid ning osalesin tundides. Kogu seal oldud aja tundsin enda super hästi ja sain aru, et tegelen õige asjaga, mis mulle väga sobib.

Mind pandi fotograafia esimese kursuse õpilastega ühte klassi. Õppisin ajakirjandusliku fotograafia kohta. Vaatasin filme, pilte ja raamatuid selle kohta kuidas kehakeel annab edasi emotsioone. Selle tunni raames pidin tegema fotoseeria teemal keha. Kuna samal ajal toimusid EV100 raames suured pidustused võtsin endale teemaks “Hakkame sättima!” ja pildistasin iseennast selles kuidas alates voodis ärkamisest kuni ripsmete värvimiseni ennast peo jaoks sättisin.

Alguses tundus see olevat lihtne - kaamera statiivile, stopper seadmetest käima, ise lähen panen end kaadris paika ja 10 sekundi pärast tuleb pilt. Neid pilte pidin mitmeid kordi uuesti tegema, muutus ka kaamera asetus ja sellega valgus, mis tähendas, et tuli uuesti ka seadmed paika panna. Kuid lõpuks jäin lõpptulemusega rahule. Seda projekti tehes sain ka julgust juurde, sest osad pildid olid minust vaid pesuväel.

Teises projektis pildistasin üht klassiõde stuudios, lõpptulemuseks oli vaja piltidelt ära tunda milline selle isiku elu võik olla. Varasemalt mulle stuudios pildistamine ei meeldinud, eelistasin naturaalset valgust ja püüda hetki inimestest nii nagu nad loomult on. Kuid seal õppisin nii palju uut stuudios pildistamise kohta ja sain aru, et varasem tahe mitte stuudios pildistada on olnud mõttetu- oskan stuudios luua paremaid pilte kui varem. Hiljem panin Photoshopis kaks pilti üksteise peale, tekitades double exposure efekti. Nii tegin terve seeria. Photoshopis mulle samuti varem piltidega tegeleda ei meeldinud. Kuid peale õpirännet käin väga tihti loodust ja inimesi pildistamas ja hiljem loon huvitavaid efekte Photoshopis.

Kuna Eestis elan väikelinnas Kuressaares, siis siin ei ole niivõrd häid võimalusi teha pikasäri pilte pimedas liikuvatest sõidukitest. Bratislavas olles haarasin võimalusest kinni ja pildistasin ja püüdsin hetki, mida olen tahtnud saavutada alates 2016.aasta sügisest kui olid esimesed fotograafia tunnid ja õpetaja näitas näidispilte pikasäri piltidest.

Slovakkias oldud aja jooksul käisin koos sealse kooli õpilastega Tšehhis, külastasime maja, kus varem oli allkirjastatud dokument, mille kohaselt Tšehhi ja Slovakkia said kaheks eri riigiks. Veel käisin ma Austrias, pildistasin arhitektuuri ja külastasin muuseumi.

Kui esimesel päeval öeldi, et olen nii vaikne ja räägin vähe, siis viimasel päeval oli kõik vastupidine. Sain väga palju kiita ja mind toodi teistele eeskujuks. Tundsin end suurepäraselt ja sain aru, et neli nädalat seal oldud aega on mulle igati hästi mõjunud ja olen kõvasti arenenud. Slovakkias oldud aja jooksul paranes minu inglise keele oskus ja muutusin julgemaks ning olen rohkem avatum. Ma ei püsi enam niivõrd palju paigal, tahan end fotograafias edasi arendada ja koguaeg midagi sellega seonduvat teha. Vabal hetkel haaran kaamera ja lähen pildistama, töötlen pilte, või õpin selle kohta youtube`ist juurde. Tänu õpirändele arendasin end palju, ja teen seda ka edasi, tulevikus plaanin avada oma fotostuudio.

Arvan, et kui avaneb võimalus minna õppima välisriiki, siis tasub sellest võimalusest kinni haarata ja palju vaeva näha, sest saadud kogemus on tohutult suur ja kõik pingutused tasuvad end ära.

Osalesin õpirändes Slovakkias Súkromná stredná umelecká škola dizajnu nimelises koolis, praktiseerisin seal enda fotograafia oskuseid ning osalesin tundides. Kogu seal oldud aja tundsin enda super hästi ja sain aru, et tegelen õige asjaga, mis mulle väga sobib.

Mind pandi fotograafia esimese kursuse õpilastega ühte klassi. Õppisin ajakirjandusliku fotograafia kohta. Vaatasin filme, pilte ja raamatuid selle kohta kuidas kehakeel annab edasi emotsioone. Selle tunni raames pidin tegema fotoseeria teemal keha. Kuna samal ajal toimusid EV100 raames suured pidustused võtsin endale teemaks “Hakkame sättima!” ja pildistasin iseennast selles kuidas alates voodis ärkamisest kuni ripsmete värvimiseni ennast peo jaoks sättisin.

Alguses tundus see olevat lihtne - kaamera statiivile, stopper seadmetest käima, ise lähen panen end kaadris paika ja 10 sekundi pärast tuleb pilt. Neid pilte pidin mitmeid kordi uuesti tegema, muutus ka kaamera asetus ja sellega valgus, mis tähendas, et tuli uuesti ka seadmed paika panna. Kuid lõpuks jäin lõpptulemusega rahule. Seda projekti tehes sain ka julgust juurde, sest osad pildid olid minust vaid pesuväel.

Teises projektis pildistasin üht klassiõde stuudios, lõpptulemuseks oli vaja piltidelt ära tunda milline selle isiku elu võik olla. Varasemalt mulle stuudios pildistamine ei meeldinud, eelistasin naturaalset valgust ja püüda hetki inimestest nii nagu nad loomult on. Kuid seal õppisin nii palju uut stuudios pildistamise kohta ja sain aru, et varasem tahe mitte stuudios pildistada on olnud mõttetu- oskan stuudios luua paremaid pilte kui varem. Hiljem panin Photoshopis kaks pilti üksteise peale, tekitades double exposure efekti. Nii tegin terve seeria. Photoshopis mulle samuti varem piltidega tegeleda ei meeldinud. Kuid peale õpirännet käin väga tihti loodust ja inimesi pildistamas ja hiljem loon huvitavaid efekte Photoshopis.

Kuna Eestis elan väikelinnas Kuressaares, siis siin ei ole niivõrd häid võimalusi teha pikasäri pilte pimedas liikuvatest sõidukitest. Bratislavas olles haarasin võimalusest kinni ja pildistasin ja püüdsin hetki, mida olen tahtnud saavutada alates 2016.aasta sügisest kui olid esimesed fotograafia tunnid ja õpetaja näitas näidispilte pikasäri piltidest.

Slovakkias oldud aja jooksul käisin koos sealse kooli õpilastega Tšehhis, külastasime maja, kus varem oli allkirjastatud dokument, mille kohaselt Tšehhi ja Slovakkia said kaheks eri riigiks. Veel käisin ma Austrias, pildistasin arhitektuuri ja külastasin muuseumi.

Kui esimesel päeval öeldi, et olen nii vaikne ja räägin vähe, siis viimasel päeval oli kõik vastupidine. Sain väga palju kiita ja mind toodi teistele eeskujuks. Tundsin end suurepäraselt ja sain aru, et neli nädalat seal oldud aega on mulle igati hästi mõjunud ja olen kõvasti arenenud. Slovakkias oldud aja jooksul paranes minu inglise keele oskus ja muutusin julgemaks ning olen rohkem avatum. Ma ei püsi enam niivõrd palju paigal, tahan end fotograafias edasi arendada ja koguaeg midagi sellega seonduvat teha. Vabal hetkel haaran kaamera ja lähen pildistama, töötlen pilte, või õpin selle kohta youtube`ist juurde. Tänu õpirändele arendasin end palju, ja teen seda ka edasi, tulevikus plaanin avada oma fotostuudio.

Arvan, et kui avaneb võimalus minna õppima välisriiki, siis tasub sellest võimalusest kinni haarata ja palju vaeva näha, sest saadud kogemus on tohutult suur ja kõik pingutused tasuvad end ära.


Disainiõpilane Merite Pärn Slovakkias - Kuressaare Ametikool
Merite Pärn