Osalesin 5.-6. septembril Šveitsis EfVETi nõukogu koosolekul, kus lisaks Euroopa kutseharidust ning organisatsiooni puudutavatele teemadele oli võimalik saada ka kiirülevaade sealsest kutseharidusest.
Nagu Saksamaal, on ka Šveitsis tegu meie mõistes töökohapõhise õppega, kus õppijal on ettevõttega leping ja ta käib alates 16-aasta vanusest 1-2 päeva koolis.
Kutsekool on nö teenuse pakkuja ettevõtetele, kes noored kooli saadavad. Erialade pakkumine sõltub ettevõtetest. St. Galleni kutsekoolist on viimastel aastatel kadunud skulptori, kullassepa ja kaubanduskujundaja (visual merchandiser) just seetõttu, et ettevõtted pole saatnud rühma avamiseks vajalikul hulgal õppijaid.
Pidi olema päris mõjus vahend, kui koolis probleemselt käituvale õppijale öelda, et: „Helistan su ettevõttesse ja soovitan tänase päeva eest palka mitte maksta.“ Kui vanematele helistamisega „ähvardada,“ siis on õppijal ükskõik.
St. Gallenis läheb gümnaasiumisse 17% ja kutseharidusse 83% noortest. Suurtes linnapiirkondades pidi gümnasiste küll rohkem olema, aga üleriigiliselt valib kutsehariduse kaks kolmandikku noortest.
Toodi välja, et kutsekoolis neli aastat õppinud ja selle lõpetanud torumees saab 5100 franki (ca 5200 eurot) palka ja teenib rohkem kui näiteks alustav kõrgkooli lõpetanud jurist.
Koosolekut külastasid ka Šveitsi rahvusvahelistumise agentuuri ja kutsekoolide direktorite nõukogu juhid. Räägiti sellest, et õpetajate osalemine võrgustumises ja rahvusvahelises koostöös on kutsehariduse arenguks tähtis. Samas on õpetajate veenmine raske. Peab arvestama sellega, et kõik ei tule sama tempoga kaasa. Räägiti sellest, et nii Šveitsis kui ka näiteks Saksamaal on keeruline suurt osa õpetajaid õpirändesse suunata.
Šveits loodab 2026. a ametlikult Erasmuse võrgustikuga liituda ning see tähendab ka täiendavaid koostöövõimalusi EL liikmesriikide jaoks. Praegu on Šveitsil nö peegelprogramm, kus õpirändeid ja koostööprojekte tehakse Šveitsi riigi raha eest.
Eesti kutseharidus pole ainus, keda riigirahanduse keeruline seis puudutab. Soome esindaja märkis, et sealne valitsus soovib kutsehariduselt kärpida 20 miljonit eurot. Nagu meilgi, on löögi all eelkõige täiskasvanute koolitamine.
EfVETlink opens on new page(Euroopa kutseharidusfoorum) on üks suuremaid kutsehariduse pakkujate ühendusi Euroopas. Ühendusel on 356 liiget 45 riigist üle maailma. Eelmisel aastal liitus 81 ja lahkus 10 liiget.
EfVET pakub kutsekoolide töötajatele võimalust osaleda erinevates võrgustikes, osaleda veebiseminaridel ja panustada üle-euroopalistes töögruppides.
