Külastasime aprilli keskel Hollandis Alkmaaris asuvat kutseõppeasutust Horizon College. Kool koosneb viiest eri linnas asuvatest õppehoonetest, kus kokku õpib 15 000 õppijat. Õpilased on põhihariduse baasil.

Kõik meie kooli erialad olid esindatud, kuid neile lisaks veel hulga põnevaid ameteid. Nagu näiteks hambatehnik, abiõpetaja, proviisori assistent, jalgrattaparandaja, turvatöötaja. Kõik kooli õppehooned asuvad raudteejaamade läheduses. Koolil ei ole ühiselamuid, kuna rongiliiklus igas suunas on väga tihe. Linn ise  asub Amsterdamist pooletunnise rongisõidu kaugusel.

Kooli õppehooned on kõik uued ehitised, väga avarad ja meenutavad oma struktuurilt suuri laevu. Palju on erinevaid iseseisva töö nurgakesi, milledest osad on varustatud ka arvutitega. Klassid on avarad. On klassikalise paigutusega arvutiklasse kui ka arvutitega varustatud iseseiva töö nurgakestega klasse.

Ei viibi kogu aeg juures

Meile jäi eriti silma, et õppijad on väga iseseisvad ja motiveeritud. Õpetaja annab lähteülesande ja õppijad otsivad ise võimalusi, kuidas see lahendada. Õpetaja ei viibi kogu aeg õppijate juures. Näiteks külastasime ärikorralduse eriala turunduse tundi, kus kõik õppijad arvutiklassis iseseisvalt kujundasid veebilehte. Selleks kasutasid nad WordPress keskkonda, kuid kuidas seda teha, otsis iga üks ise YouTube’ist. Meeldi tutvustati ka meile oma valminud veebilehti.

Teine tund, mida külastasime, oli tarkvaraarendajate programmeerimine. Siin töötasid õppijad gruppides ja jällegi külastas õpetaja tundi vaid aeg-ajalt. Kõik töötasid väga iseseisvalt ja keskendunult. Seinal olid doing-done lehed, kust oli näha rühmade edenemine. Ja see ei olnud nii, et meie seal oleku ajal õpilased näitlesid töö tegemist. Kuna klasside seinad olid osaliselt klaasist, siis sealt mööda jalutades nägime ikka õpilasi keskendunult töötamas.

Sarnased probleemid

Neil on ka mõned sarnased probleemid meiega. Näiteks tarkvaraarendajatel oli kolmapäeva hommikul ainult üks tund – matemaatika. 20 õpilasest oli kohal kuus. Õpetaja kutsus neid kangelasteks.

Muljetavaldav oli kooli suhtlemiskultuur. Kõigi kohatud õpetajatega leidis meie vastuvõtja aega mõne minuti rääkida või vähemalt lehvitada. Naeratuste vahetamine on selles koolis reegel. Kõiki õpetajaid tutvustati meile kui parimaid kolleege ning tunnustati oma erialal.

Pidasime nõu sealsete õpetajatega tulevikus vahendada õppijatele praktikakohti.

Muidugi nägime ka tulbivälju ja kuulsat Alkmaari juustuturu hoonet. Aga kõige suurema elamuse jätsid ikka iseseisvalt töötavad ja motiveeritud õpilased.